Paljudel aruteludel erinevates maades kästakse geneetiliselt muundatud  organismidesse (GMO) ettevaatlikult või kahtlevalt suhtujatel tõestada, et GMO-d ei  ole ohutud, mitte aga  GMO-de pooldajatel tõestada, et nad seda on.  Ometi on kahtlejatel õigus kahelda ja olla ettevaatlik.

Ettevaatusprintsiip on  kaasaegse keskkonnaõiguse alusprintsiip ja selgelt defineeritud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides, samuti on ettevaatusprintsiip EÜ asutamislepingu artikli 174 järgselt Euroopa Liidu keskkonnapoliitika üks peamistest aluspõhimõtetest.
Paljud inimesed, sh. keskkonnakaitsjad ja mahepõllumehed on veendunud, et GMO-de keskkonda viimine  toob kaasa etteaimamatuid  ja soovimatuid tagajärgi, ohustades bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemide tasakaalu. Ökosüsteemide tasakaalu hilisem taastamine väliste abinõude rakendamisega on enamasti võimatu.
Võime küll deklareerida, et  jälgime hoolega kõike GMO-de kasvatamise ja turustamisega  seonduvat, kuid jälgimisest jääb väheks, kui  mõne aja pärast osutub vajalikuks GMO-de poolt  tekitatud  ettearvamatud mõjud kõrvaldada.

Kuidas  seda teha, kelle poolt ja millise hinnaga ning kas see üldse ongi võimalik? - seni, kui need küsimused on vastamata, pole vaja  ka kiirustada GMO-de kasvatamisega Eestis.
Hetkel on EL lükanud edasi hääletuse geneetiliselt muundatud toidukaupade  importimise üle. EL moratoorium GM toiduainetele sai alguse 1999.a. Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka, Taani ja Luksemburgi ettevõttel. Hiljem ühinesid moratooriumiga Belgia ja Austria.

On täiesti selge, et GMO-de  kasvatamine Eestis ei aita kuidagi leevendada nälga Aafrikas. Teine sageli esitatav väide, millega ei saa nõustuda, on see, et GMO -d ei erine tavakultuuridest  millegipoolest, ja aastasadu toimunud sordiaretus on olnud sisuliselt samuti geenmuundamine.  Geneetiliselt muundatud organismide saamisel on võrreldes tavasordiaretusega siiski oluliseks erinevuseks eri  liikide DNA -vahelised kombinatsioonid, mida tavasordiaretuses ei saa tekitada.
GM taimele patendi taotlemisel peavad biotehnoloogiakompaniid tõestama taime uudsust  - erinevust tavalisest taimest. Patendi saanuna püütakse aga tarbijat veenda, et geneetiliselt muundatud toit ei erine geneetiliselt muundamata toidust.
 Arhusi konventsioonist tulenevalt on avalikkusel õigus väljendada oma muret ja  kaasa rääkida keskkonda puudutavate otsuste tegemisel.

Järgnevalt on  Teil võimalus lugeda arvamusi ja seisukohti artiklitest, mille autorid on Eestis geneetiliselt muundatud organismide kasvatamise vastu.