PÕLLU- JA MAAMAJANDUSE NÕUANDESÜSTEEM

Nõuandesüsteem  on üleriigiline struktuur, mille põhieesmärgiks on tagada nõustamine, täiendkoolitus ja teabe levitamine põllumajanduse ja maaelu valdkonnas.

Nõuandesüsteemi moodustavad nõuande andmisega tegelev nõuandeteenistus, info loomisega tegelevad asutused (teadusasutused, riiklikud järelevalvet korraldavad asutused infoga nõuetest ja toetustest jne) ning riiklikku korraldust ja finantseerimist korraldava asutusena Põllumajandusministeerium.

Nõuandeteenistus on nõuandevaldkonna asutuste terviksüsteem, mille tegevus on suunatud kvaliteetse nõuandeteenuse edastamiseks nõu vajajatele ja mille moodustavad nõustajad, tunnustatud nõuandekeskused ja koordineerv keskus ühtse võrgustikuna.

Nõuandesüsteemi skeem

Nõuandesüsteemi logo


Nõuandekeskused
Põllumajandusminister on tunnustanud oma käskkirjadega  15 maakondlikku nõuandekeskust (TNK-d). TNK-d on oma olemuselt iseseisvad üksused, kes tulenevalt maakonna spetsialistide aktiivsusest ja ajalooliselt väljakujunenud olukorrast on kas iseseisvad juriidilised isikud või seotud talu- või tootjate liitudega. See on ka põhjus, miks TNK-i tuntakse ja seostatakse nende ema- e. tootjaorganisatsiooni nimega. Iga keskuse juures tegutsevad vähemalt taimekasvatuse, loomakasvatuse ja finantsmajanduse valdkondades atesteeritud või kutsetunnistusega konsulendid, kellelt ostetava nõuandeteenuse eest tasumiseks on tootjatel võimalik taotleda nõuandetoetust alates 2005.a. teisest poolest. 2007.a. moodustus 16. ehk koordineeriv nõuandekeskus,  mille ülesanne on koondada neid konsulente, kes ei  soovi või ei ole saanud liituda maakondlike tunnustatud nõuandekeskustega. Nõuandekeskused tegelevad lisaks toetatud individuaal- ja grupinõustamistele ka nõuande saaja poolt makstava nõuandeteenuse kättesaadavuse korraldamisega, erinevate projektide elluviimisega, mis võivad olla, kuid ei pea alati olema seotud nõustamisega ning tasuliste teenustega (sagedamini raamatupidamise, mullaproovide võtmise jm tegevusega).

Konsulendid
Konsulent on spetsialist, kes tegeleb nõuandetegevusega maaelu arengu ja/või põllumajanduse valdkonnas. Ta nõustab üksikkliente, gruppe, organisatsioone, huvirühmi, kogukondi maaelu arenguga seotud valdkonnas üldisematel või spetsialiseeritud küsimustes.

Konsulendi töös on oluline nii erialane kui sotsiaalne pädevus. Erialane kompetentsus eeldab nõustatava valdkonna põhjalikku tundmist ja selle arengusuundade ning valdkondadevaheliste seoste tundmist. Konsulent peab oskama arvestada klientide või huvirühmade vajaduste ja võimalustega. Koostöös kliendiga aitab konsulent valida kõige sobivamad lahendused jätkusuutlikuks ja konkurentsivõimeliseks majandamiseks või ühiseks tegutsemiseks.

Konsulendi sotsiaalne kompetentsus eeldab oskust orienteeruda erinevates suhtlemisolukordades, kasutada erinevaid suhtlemis- ja nõustamismeetodeid ning kaasata klienti või huvirühmi tegevuse planeerimisse ja otsuste tegemisse. Konsulendi töö põhineb inimsuhetel ning on vastastikku tunnustav ja usaldav. Tihti peab konsulent olema vahelüliks teaduse ja praktika vahel, vahendajaks erinevate huvide vahel. Konsulendi töö eeldab head analüüsi- ja sünteesimisoskust, laia silmaringi, pidevat erialast enesetäiendamist, oskust planeerida ja kasutada tulemuslikult aega. Konsulent järgib oma töös konsulendi eetikakoodeksit.

Konsulendid spetsialiseeruvad nõuandetööks põhiliselt järgmistes valdkondades või alavaldkondades või ka mitmes valdkonnas:
- maaettevõtlus ja finantsmajandus
- loomakasvatus (sh mahetootmine ja saaduste esmatöötlemine)
- taimekasvatus (sh mahetootmine ja saaduste esmatöötlemine)
- aiandus (sh mahetootmine ja saaduste esmatöötlemine)
- metsamajandus
- kalandus (sh saaduste esmatöötlemine)
- vesiviljelus (sh saaduste esmatöötlemine)
- põllumajanduslikud ehitised
- põllumajandustehnoloogiad
- maaparandus
- mesindus (sh mahetootmine ja saaduste esmatöötlemine)

01. märts 2009. a. seisuga oli atesteeritud või kutsetunnistust omavaid konsulente 147  (sh. finantsmajanduses 29, loomakasvatuses 24, taimekasvatuses 25 ja teistes maaelu puudutavates valdkondades 14 ning metsanduses 55). 2006.-2008.a. jooksul on süsteemi lisandunud 24 uut kutset omavat konsulenti.

Konsulentide kutse omistamisega tegeleb Maamajanduse Infokeskus http://www.maainfo.ee/, kelle juurde on moodustatud kutsekomisjon. Omistatakse konsulent IV ja konsulent V kutset. Kutsekomisjon lähtub oma töös kutsekvalifikatsiooni omistamisel ja kutsetunnistuse väljaandmisel kutseseadusest ja kutsestandardist. Kutsekvalifikatsiooni taotlemine toimub isiku kirjaliku avalduse alusel ja on tasuline.


Nõuandeteenistuse nõukoda
Erinevate huvigruppide esindajatest moodustati 2007.a. 15 liikmeline nõuandeteenistuse nõukoda  , kelle ülesanne on jälgida ja suunata kogu süsteemi arengut. Nõukoja liikmete    roll on olla vahendaja oma organisatsiooni ja nõuandesüsteemi vahel.

Koordineeriv keskus
Alates 2006. aasta teisest poolaastast töötab EPKK koosseisus nõuandetegevusi koordineeriv keskus, kes on tugistruktuuriks TNK-dele ja kelle ülesanne on nõuandesüsteemi operatiivne juhtimine. Koordineerimine tähendab käivitada süsteemi jätkusuutliku arengu tagamiseks vajalikke tegevusi, levitada süsteemi osapoolte vahel informatsiooni ja arendada  koostööd. Esialgu moodustas meeskonna vaid kaks inimest, praeguseks  ajaks on lisandunud 4 valdkondlikku koordinaatorit (taime- ja loomakasvatus, finantsmajandus ning maaelu mitmekesistamise valdkond. Alates 1.jaanuarist 2010 kureerib Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistuse koordineeriva keskuse tegevust Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Nõuandesüsteemi tegevustest
Nõuandesüsteemi toimimise tagamine  ning riigiinfo edastamist finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Teabelevi ja tagasiside korraldamiseks saavad baasfinantseerimist kõik nõuandekeskused võrdselt. 2007.a. käivitus koordineeriva keskuse kaudu mitmeid, süsteemi arengut tagavaid tegevusi, mida võib pidada riiklikuks tellimuseks ja mille eesmärk on tagada maaettevõtjate kvaliteetne nõuandeteenus. Tootjate jaoks tasuta nõustamine on tegutsevate või alles alustavatele maaettevõtjatele, kellel ei ole nõuandeteenuse kasutamise kogemust. Neil on võimalik saada konsulendilt tasuta nõuannet kuni kahe tunni ulatuses kalendriaasta jooksul ja riik tasustab konsulendi töö. Konsulentide alustasu maksmise kaudu kompenseeritakse konsulentidele mittetulutoovaid tegevusi (näit. tagasiside andmine) ning pakutakse konsulendile turvatunnet nõuandeturu ebastabiilsusest tulenevate riskide maandamiseks ja võimalust töötada täisajaga konsulendina.

Konsulendi praktika süsteem   loodi eesmärgiga tagada järelkasv uute konsulentide näol ja pakkuda tulevastele, vähese praktilise kogemusega konsulentidele uute oskuste omandamise võimalust kogenud konsulendi juhendamisel. Alates 2008.aastast toimub  konsulendi välispraktika, et tagada maaettevõtjate kvaliteetsem nõustamine.

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmete kohaselt toetatakse tootajate individuaalnõuande   ostmist kuni 75% ulatuses nõuandeteenuse maksumusest kuni 20 000 krooni ühe ettevõtja kohta aastas. Täpsemalt http://www.pria.ee/

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse arengukava aastateks 2008-2013 (tööversioon seisuga oktoober 2008) 


Uuendatud 03.02.2010