Väike eelarve ei pea olema pidur, vaid võib sundida ettevõtet tegema teravamaid ja targemaid otsuseid. Just siis tõusevad esile need asjad, millel on päriselt kaal: tugev identiteet, usaldust loov bränd, autentsus, järjepidevus ja oskus märgata võimalusi seal, kus teised näevad takistusi. Sageli ei võida turul see, kellel on rohkem raha, vaid see, kes suudab oma lugu selgemalt ja veenvamalt jutustada.
Siloteo õnnestumine on kompromiss saagikuse ja kvaliteedi vahel. Praegune seire näitab, et kõrreliste puhaskülvides on proteiinisisaldus langenud juba alla 15%, seega tuleks koristusega maksimaalselt kiirustada.
Kesk-Eesti suviodra põldudel on leitud võrklaiksust, talinisul jätkuvad jahukaste ning hele- ja pruunlaiksuse leiud ning Tartumaal on kahel talirapsi põllul tuvastatud kõdra-peitkärsaka oht. Viljandimaal on taliodral ja talitritikal leitud jahukaste tunnuseid ning mitmel taliteravilja põllul on täheldatud liiga kangest paagisegust põhjustatud stressikahjustusi.
Mahetoidu pakkumine haridusasutustes ei ole pelgalt toiduvalik, vaid põhimõtteline väärtusvalik, mis mõjutab otseselt laste tervist ja meie elukeskkonna tulevikku. Kuna lapseorganism on arengufaasis keskkonnamõjudele ja sünteetilistele lisaainetele väga tundlik, aitab mahetoit vähendada kokkupuudet pestitsiidijääkidega.
Kvaliteetse silo tootmine ei ole juhuslik protsess, vaid tugineb hoolikalt planeeritud koristustehnoloogiatele, sobiva niiduaja valikule ning korrektselt seadistatud tehnikale. 2026. aasta mai lõpu seisuga on silo tegemine Eestis täies hoos, kuid piirkondlikud erinevused taimiku arengus ja agrotehniliste võtete valik määravad lõpliku söödaväärtuse.
Lõuna-Eesti talinisu põldudel on leitud jahukastet ning hele- ja pruunlaiksust, mistõttu soovitatakse haigustõrjega alustada esimesel võimalusel. Tartu- ja Põlvamaal on talirapsi põldudel jätkuvalt tuvastatud kõdra-peitkärsaka oht ning vajalik on teha tõrje.
Eesti maastikupilti sajandeid kujundanud pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused on jõudnud kriitilisse seispunkti. Kui eelmise sajandi alguses laiusid need liigirikkad alad enam kui miljonil hektaril, siis tänaseks on neist säilinud vaid 13% ehk ligikaudu 132 000 hektarit. Tartu Ülikooli ökoloogide poolt 2025. aastal valminud kordushinnang annab suunised, kuidas neid väärtuslikke alasid targalt majandada ja taastada.
Maailma piimandus elab läbi sügavat struktuurset pööret, kus sektori edu ei määra enam pelgalt toodetud piimaliitrite arv, vaid võimekus ammutada igast liitrist maksimaalset väärtust. Christophe Lafougère rõhutas Piimafoorumi ettekandes, et turg liigub toormepiimast tervise- ja valgupõhise väärtusahela suunas, kus nõudlus hakkab üha enam pakkumist dikteerima.
Piirkonniti on heintaimede kasv ja areng kulgenud erinevas tempos.. Tartu ümbruses ja Lõuna-Eestis alustati sel nädalal rohusilo tegemisega. Kõigis analüüsitud proovides oli proteiinisisaldus kõrge ja kiusisaldused madalad.
Mitmel talinisu põllul on leitud jahukastet ning hele- ja pruunlaiksuse tunnuseid, mistõttu soovitatakse haigustõrjega alustada esimesel võimalusel. Talirapsi põldudel on suurenenud kõdra-peitkärsaka oht ja mitmel pool Eestis on vajalik teha tõrje.
