Marju Aamisepp
Terviktekst pdf kujul siit.

Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (Farm Accountancy Data Network - FADN) loodi Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide poolt 1965. aastal eesmärgiga koguda informatsiooni põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse analüüsimiseks. Peamine eesmärk on olnud saada vajalikke baasandmeid EL põllumajanduspoliitika väljatöötamiseks ja tulemuste hindamiseks. FADN on siiani ainus tõsiseltvõetav andmebaas mikroökonoomilisel tasandil.

Käesoleval ajal kogutakse andmeid ligikaudu 76 000-lt kindlate kriteeriumide alusel väljavalitud põllumajandus¬tootjalt (testettevõttelt), kes esindavad rohkem kui nelja miljonit majapidamist 25 EL liikmesriigis (alates 2007. aastast 27 liikmesriiki). Testettevõtete valimiga on kaetud keskmiselt 43% majapidamiste arvust, 91% kasutusel olevast põllumajandusmaast, 93% standardkogutulust, 92% kasvatatavatest põllumajandus¬loomadest ning 71% tööjõukulust kogu EL-s. Väljatöötatud metoodika võimaldab laiendada testettevõtete majandustulemusi kogu põllumajandussektorile tervikuna.

Igale EL liikmesriigile on andmete tähtaegne esitamine kohustuslik ja selle nõude eiramisele võib järgneda trahvinõue. Andmete kogumise korraldamiseks on igas liikmesriigis määratud kontaktasutus, kes vastutab andmete õigsuse ja Euroopa Komisjonile (EK) tähtaegse edastamise eest. Andmete kogumise juhtimiseks on EK juures moodustatud FADN Komitee, kuhu kuuluvad kontaktasutuste esindajad kõigist liikmesriikidest.
Eestis alustati põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi loomisega 1996. aastal. Kontaktasutuseks on määratud Maamajanduse Infokeskus, andmebaasiga seotud tegevuste juhtimiseks on moodustatud FADN komisjon.

Kokkuvõtteks
Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas on ainus andmeallikas, mis sisaldab informatsiooni mikroökonoomilisel tasandil. Kuigi andmebaas on loodud selleks, et täita kohustusi EK ees, oleks otstarbekas kasutada kogutud andmeid võimalikult aktiivselt ka siseriiklikult. Eesmärgiga laiendada andmete kasutamise võimalusi mitmesuguste analüüside koostamisel kogutakse juba praegu testettevõtetest rohkem andmeid, kui on vaja kohustuslikult EK-le esitada. Andmete kogumine on üles ehitatud selliselt, et on võimalik lisada küsimusi ka muudel huvipakkuvatel teemadel, kogudes sel teel tavapärase andmete kogumise käigus lisainformatsiooni kõigist testettevõtetest.
Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi andmeid võiksid aktiivsemalt kasutada ka konsulendid oma igapäevatöös.