Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)

Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (Farm Accountancy Data Network - FADN) loodi Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide poolt 1965. aastal eesmärgiga koguda informatsiooni põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse analüüsimiseks. Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas on kujunenud üheks arvestatavamaks andmeallikaks, mis esindab professionaalseid ärilisi põllu-majanduslikke majapidamisi EL-is tervikuna.

EL tasandil kogutakse andmeid ligi 80 tuhandest testettevõttest, kes esindavad rohkem kui kuut miljonit majapidamist 27 liikmesriigis. Testettevõtete valimiga on kaetud ligikaudu pool majapidamiste arvust ning üle 90% kasutusel olevast põllumajandusmaast ja põllumajanduslikust tootmisest kogu EL-is. Väljatöötatud metoodika võimaldab laiendada testettevõtete majandustulemusi kogu põllu-majandussektorile tervikuna. Andmete kogumise korraldamiseks on igas liikmesriigis määratud kontaktasutus, kes vastutab andmete õigsuse ja Euroopa Komisjonile (EK) tähtaegse edastamise eest. Andmete kogumise juhtimiseks on EK juures moodustatud FADN komitee, kuhu kuuluvad esindajad kõigi liikmesriikide kontaktasutustest.

Eestis alustati põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi loomisega 1996. aastal. Kontaktasutuseks on määratud Maamajanduse Infokeskus (MMIK), andmebaasiga seotud tegevuste juhtimiseks on moodustatud FADN komisjon.


Põllumajandustootja tootmistüüp ja majanduslik suurus

Statistikaameti poolt 2010. aastal läbiviidud põllumajandusloenduse andmetel on Eestis 19,6 tuhat põllumajanduslikku majapidamist (nn põllumajanduslike majapidamiste üldkogum). FADN vaatlusega on hõlmatud need majapidamised, kes on tootmise mahu poolest suuremad kehtestatud majandusliku suuruse alampiirist ja neid on Eestis pisut üle 8 tuhande (FADN põllumajandustootjate üldkogum).

Üldkogumi struktuuri analüüsimiseks, arvutatakse iga majapidamise majanduslik suurus ja tootmistüüp standardkogutoodangu väärtuse alusel. Selleks kasutatakse standardtoodangu koefitsiente, mis on arvutatud kolme aasta keskmisena vastavalt saagikus- ja produktiivsusnäitajatele ning hindadele vaatlusalustel aastatel. Otsetoetused standardtoodangu koefitsientides ei kajastu.

Põllumajandusliku majapidamise majanduslik suurus e. standardkogutoodangu väärtus eurodes määratakse lähtudes hektarite ja loomade arvust selles majapidamises ning vastavatest standardtoodangu koefitsientidest. Tootmistüüp määratakse vastavalt ühe või teise tootmisharu osatähtsusest ettevõtte standardkogutoodangus. Eestis on kasutusel seitse tootmistüüpi: taimekasvatus, aiandus, püsikultuuride kasvatus, piimatootmine, loomakasvatus (lihaveise- ja lambakasvatus), sea- ja linnukasvatus, segatootmine. Enamlevinud tootmistüüpideks on taimekasvatus, piimatootmine ja segatootmine, viimastel aastatel on kiiresti suurenenud loomakasvatusega (lihaveised, lambad) tegelevate tootjate arv.

FADN üldkogumisse kuuluva põllumajandustootja majandusliku suuruse alampiiriks 4000 eurot, st alampiiri ületava tootja standardkogutoodangu väärtus aruandeaastal peab olema suurem kui 4000 eurot. Alampiiri seadmisel on põhimõte, et välja jääksid väga väikesed majapidamised ning et samal ajal oleks põllumajandustootjate üldkogumiga kaetud ca 90% riigi põllumajanduslikust tootmisest (kogutoodangust, maakasutusest, loomühikutest).


Põllumajandustootjate üldkogum ja valim

FADN põllumajandustootjate üldkogumiga on Eestis kaetud ca 40% põllumajanduslike majapidamiste koguarvust ning ca 90% põllumajanduslikust tootmisest. Peab mainima, et kolmandik FADN üldkogumisse kuuluvatest tootjatest on siiski väga väikesed, kellel võib tulevikus olla probleeme üha tugevnevas konkurentsis püsima jäämisel.

Üldkogumi struktuurist lähtudes koostatakse valimiplaan ja selle alusel valitakse valimisse testettevõtted. Valim peaks tagama parima esindatuse nii erinevate tootmistüüpide kui ka majandusliku suuruse gruppide lõikes. Alates 2010. aastast on valimit suurendatud varasema 500 testettevõtte asemel 658-ni. Valimis osalemine ja andmete esitamine on vabatahtlik ning kui tootja ei soovi enam andmeid esitada, valitakse tema asemele uus vastavalt valimiplaanile.

Iga valimisse kuuluv ettevõte esindab seega keskmiselt 12 põllumajandustootjat üldkogumis ning vastavalt esindatusele tootmistüüpide ja majandusliku suuruse gruppide lõikes kaalutakse testettevõtete tulemused põllumajandussektorile tervikuna. Kaalutud tulemuste analüüsimine annab näiteks ülevaate, kuidas läheb suurematel või väiksematel põllumajandustootjatel ning millised probleemid on ühes või teises tootmistüübis.


Andmete kogumise korraldus

Andmete kogumiseks on MMIK-il 25 koostööpartnerit üle Eesti ning enamasti on andmete kogujateks raamatupidamisteenust ja/või majandusalast nõu andvad konsulendid. Osalemine andmekogujana FADN võrgustiku töös annab konsulendile võimaluse tõsta tootjale pakutava finantsmajandusalase nõuande kvaliteeti, sest kasutada on lai valik andmeid mitmesuguste analüüside koostamiseks ja võrdlemiseks tootmistüübi ja majandusliku suuruse poolest sarnaste tootjate gruppide tulemustega ning ka EL liikmesriikide vastavate näitajatega.

Ettevõtte tasandil toimub andmete kogumine ja andmebaasi sisestamine märtsist juulini, järgneb andmete kontroll ja analüüs. Aasta lõpuks koostatakse igale testettevõttele tagasisidena majandustulemuste analüüs, kus näidatakse arengutendentsid viimastel aastatel ning tuuakse võrdlused tootmistüübi ja suuruse poolest sarnase tootjate grupi vastavate näitajatega. Mida kauem on testettevõtte andmed andmebaasis olnud, seda põhjalikumalt on võimalik tema majandustulemusi analüüsida.

Andmete kogumiseks ja analüüsimiseks on MMIK-is välja töötatud spetsiaalne tarkvara, mis oli esmakordselt kasutuses 2008. aruandeaasta andmete kogumisel.

Peamiseks andmeallikaks on ettevõtte majandusaasta aruanne ja muud raamatupidamise dokumendid. Küsimused puudutavad nii ettevõtte struktuuri (põllukultuuride kasvupinnad, loomade arv vanusegruppide lõikes, tööjõukasutus jne) kui ka finantsseisukorda raamatupidamisandmete alusel. Lisaks EK-le edastavatele kohustuslikele andmetele kogutakse Eestis veel paljusid näitajaid, mis on vajalikud põllumajandussektori majandustulemuste mitmekülgsemaks analüüsimiseks ja maaelu arendamiseks rakendatud toetusmeetmete tulemuslikkuse hindamiseks.


Standardtulemused

Standardtulemused on EK poolt kehtestatud metoodika alusel arvutatud näitajate kogum, mille aluseks on FADN valimisse kaasatud ettevõtetest kogutud andmed. Standardtulemused annavad üksikasjaliku ülevaate erinevate tootjate gruppide majanduslikust olukorrast. Kuna nii andmete kogumise kui ka standardtulemuste arvutamise metoodika on ühtne kogu EL-is, annab see võimaluse analüüsida ja võrrelda erinevate riikide vastavaid näitajaid.

Kuna 2010. aruandeaasta andmekorje aluseks olnud valimiplaan baseerus uuel metoodikal (suurenes arvestuslik FADN üldkogum ja valim, muutusid ettevõtete tootmistüübid ja majanduslik suurus), on ka varasemate aastate tulemused uue metoodika alusel ringi arvutada. Suurem valim tagab parema esindatuse, seega peegeldavad üldkogumile kaalutud tulemused tegelikkust tõepärasemalt. Samuti on uue metoodika puhul hea, et standardtoodangu koefitsiendid arvutatakse mitme aasta keskmisena ning arvesse ei võeta enam makstud otsetoetusi. See muudab erinevate liikmesriikide tulemused tootmistüüpide ja majandusliku suuruse klasside lõikes paremini võrreldavaks.

Eesti põllumajandusettevõtete standardtulemused 2006-2010. aastal on esitatud aadressil: http://www.maainfo.ee/data/tabel/.

EL liikmesriikide põllumajandusettevõtete standardtulemustega saab tutvuda interneti aadressidel:

http://europa.eu.int/comm/agriculture/rica/index_en.cfm ja

https://portal.mtt.fi/portal/page/portal/economydoctor/eufadn

Andmed on avaldatud aastate, liikmesriikide, tootmistüüpide ja majandusliku suuruse gruppide lõikes. Standardtulemuste avaldamine avalikus andmebaasis annab huvilistele võimaluse saada ülevaate, milline on põllumajandusettevõtte struktuur ja majanduslik olukord erinevates EL liikmesriikides. EL andmete kasutamisel tuleb meeles pidada, et kuni aruandeaastani 2010 on kasutatud metoodikat, kus ettevõtte majandusliku suuruse ja tootmistüübi arvutamise aluseks olid SGM-koefitsiendid, standardkogutulu ja majandusliku suuruse ühik ESU.


Andmete kasutamine

Lisaks kohustuslikule andmete esitamisele EK-le oleks otstarbekas kasutada olemasolevat andmebaasi võimalikult laiaulatuslikult ka siseriiklikult. Seda enam, et FADN andmebaas on ainus andmeallikas, kus on suur hulk andmeid mikroökonoomilisel e. ettevõtte tasandil. FADN andmete baasil on võimalik koostada detailseid analüüse erinevate tootmistüüpide lõikes – näiteks piimatootmine, taimekasvatus, segatootmine jne. Tootjaid saab grupeerida vastavalt analüüsi eesmärgile: lisaks majanduslikule suurusele võib grupeerimise aluseks olla karja suurus, hektarite arv, tööjõuühikute arv, müügitulu, mahe- või tavatootmine, ettevõtlusvorm, ettevõtte juhi vanus jne.

FADN andmed on osutunud heaks andmeallikaks põllumajandusliku keskkonnatoetuse, erinevate investeeringutoetuste jmt programmide tulemuste hindamisel. Samuti on andmeid kasutatud kavandatavate toetusmeetmete väljatöötamisel simulatsioonide ja prognooside baasinformatsioonina.

FADN andmeid on juba aastaid kasutatud Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi statistika, maamajanduse ökonoomika ja ökonomeetria ainekursuse praktikumides ning teadustöös. Reaalse andmebaasi andmete kasutamine annab tudengitele ettekujutuse sellest, milline on statistiline andmete kogum ning kuidas sellega töötada ning milliseid piiranguid seavad kasutada olevad andmed ökonomeetrilisele analüüsile. Mida aasta edasi, seda pikemaks muutub FADN andmete aegrida, mis võimaldab analüüsida statistiliste näitajate dünaamikat ja suundumusi Eesti põllumajanduses.

Teadustöös on Maaülikoolis kasutatud FADN andmeid põllumajandustootmise investeeringute vajaduste ja võimaluste analüüsimisel, põllumajandustootmise konkurentsivõime ja seda mõjutavate tegurite ning elatustalude jätkusuutlikkuse uurimisel. Samuti on paljud üliõpilased kasutanud FADN andmeid oma lõpu- ja magistritöödes teoreetilise osa sidumiseks praktilistel andmetel tuginevate analüüside ja järeldustega.

Maamajanduse Infokeskuses tehtud töö põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi ülesehitamisel ja rakendamisel on hinnatud kvaliteetseks. Sellest annab tunnistust ka Maamajanduse Infokeskuse kaasamine rahvusvahelistesse projektidesse FADN juurutamiseks neis riikides, kus see veel puudub või esineb probleeme (Bulgaaria, Horvaatia, Serbia). Eestis on käinud FADN-alasel õppereisil delegatsioonid Bulgaariast, Rumeeniast, Ukrainast, Moldaaviast, Horvaatiast, Serbiast ning kogemusi vahetamas kolleegid Lätist ja Leedust.


Kokkuvõtteks

Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas on ainus andmeallikas, mis sisaldab informatsiooni mikroökonoomilisel tasandil. Kuigi andmebaas on loodud selleks, et täita kohustusi EK ees, oleks otstarbekas kasutada kogutud andmeid võimalikult aktiivselt ka siseriiklikult. Eesmärgiga laiendada andmete kasutamise võimalusi mitmesuguste analüüside koostamisel kogutakse juba praegu ettevõtetest rohkem andmeid, kui on vaja kohustuslikult EK-le esitada. Andmete kogumine on üles ehitatud selliselt, et on võimalik lisada küsimusi ka muudel huvipakkuvatel teemadel, kogudes sel teel tavapärase andmete kogumise käigus lisainformatsiooni kõigist valimisse kuuluvatest ettevõtetest.

Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi andmeid võiksid aktiivsemalt kasutada ka konsulendid oma igapäevatöös.

Lähemalt saab FADN kohta lugeda MMIK kodulehelt www.maainfo.ee

Marju Aamisepp
Maamajanduse Infokeskus
Põllumajandussektori majandusanalüüsi osakonna juhataja