




|
Esileht
|
FIE kassapõhine arvestus |
 |
|
Viia Parts, Anu-Ell Visberg Eesti Maaülikool
Füüsilisest isikust ettevõtja kassapõhine arvestus
Raamatupidamine on füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) vajalik, et omada ülevaadet raha jäägist, tasumata ja laekumata arvetest, tuludest ja kuludest ning saada andmeid tuludeklaratsiooni vorm E (ettevõtlusest saadud tulu) koostamiseks. Äriseadustik sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest (Äriseadustik § 77). Raamatupidamise seaduse kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamiskohustuslane (Raamatupidamise seadus, edaspidi RPS, § 2), kellele laienevaks erisuseks raamatupidamise korraldamisel on võimalus pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. Käesolevas artiklis selgitatakse kassapõhise arvestuse korraldamist.
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Näiteks: 2009. aastal andis FIE üle piima 122 000 krooni väärtuses. Samal aastal laekus talle raha piima müügist 112 000 krooni (10 000 krooni jäi laekumata). Samas laekus talle raha 2008. aastal toimunud teravilja müügist 7000 krooni. Kassapõhist arvestust kasutava FIEe tulu põllumajandussaaduste müügist 2009. aastal on 119 000 krooni (122 000 - 10 000 + 7000). Analoogsel loogikal põhineb ka kulude arvestamine. 2009. aastal ostis FIE sööta 49 000 krooni eest. Ostuarvest tasus samal aastal 45 000 krooni. 2009. aasta põllumajandussaaduste võõrandmisega seotud kuludena saab FIE kajastada seega 45 000 krooni.
Raha laekumiste ja väljamaksetena kajastatakse nii laekumised ja väljamaksed sularahas kui ka laekumised arvelduskonto(de)le ja maksed arvelduskonto(de)lt. Arvestust on vaja pidada ka FIE erikontol (selle olemasolu korral) toimunud tehingute kohta.
Kassapõhist arvestust kasutav FIE peab: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; säilitama raamatupidamise dokumente.
Tulud ja kulud tuleb raamatupidamises kajastada algdokumentide alusel. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed: dokumendi nimetus ja number; koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingu osapoolte nimed; tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber (RPS § 7).
Registreeritud käibemaksukohustuslane peab käibemaksu arvestuse algdokumentide osas järgima käibemaksuseaduses toodud nõudeid arvetele (Käibemaksuseadus, edaspidi KMS, § 37).
Algdokumentidel võib täiendada või neile lisada mõningaid FIE andmeid (FIE kui ostja nime, asu- või elukoha aadressi). FIE kui majandustehingut kirjendav raamatupidamiskohustuslane peab kõik algdokumendid allkirjastama. Kui tulusid tõendav algdokument ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, peab tehingu registreerima kassapõhises raamatupidamises ja kajastama tulu tuludeklaratsioonis ettevõtluse tuluna. Kui kulusid tõendav algdokument ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, saab tehingu registreerida kassapõhises raamatupidamises, kuid seda ei saa kajastada tuludeklaratsioonis ettevõtluse kuluna. Kulu tõendavaks dokumendiks ei ole ainult makset (raha liikumist) tõendav arvelduskonto väljavõte, kindlasti peab tehtud kulu olema tõendatud ka nõuetele vastava kuludokumendiga (arve, sularahaarve, arve-tšekk jms).
Algdokumentidel olevat informatsiooni ei ole lubatud kustutada, säilima peavad parandatavad andmed. Lubatud ei ole õienditeta paranduste tegemine. Kui andmete parandamiseks on vaja koostada parandusdokument, siis tuleb sellele kanda kõik dokumendi kohustuslikud andmed ja paranduse sisu ning varasemat dokumenti tuleb täiendada viitega parandusdokumendile (RPS § 10 lg 1).
Raamatupidamise algdokumente tuleb säilitada seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati (RPS § 12 lg 1). Kui on oht, et andmed dokumentidel võivad muutuda mitteloetavateks, tuleb niisugustest dokumentidest teha koopiad või säilitada need elektroonselt.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. (RPS § lg 1 ja 2). Kassapõhist arvestust kasutavale FIEle laienevad kõik raamatupidamise seadusest tulenevad nõuded raamatupidamisregistritele.
Majandustehingud peavad raamatupidamisregistrites olema registreeritud selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Kassapõhist arvestust kasutataval FIEl ei ole kohustust koostada majandusaasta aruannet ja teisi finantsaruandeid. FIE ainsaks esitatavaks aruandeks on residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioon vorm E. Seega võib FIE endale sobivate arvestusregistrite vormide kujundamisel lähtuda tulude ja kulude jaotusest ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonil (vorm E).
Maksu ja Tolliameti FIEdele koostatud juhendis Tegevust alustava füüsilisest isikust ettevõtja ABC on soovitatud kasutada kassapõhise raamatupidamise registrina päevaraamatut. Soovitusi saab lugeda Maksu- ja Tolliameti veebilehelt (http://www.emta.ee/index.php?id=4495 ).
Päevaraamatu võib: kujundada ise kas paberil või arvutis; osta bürootarvete kauplusest/firmast või raamatukauplusest; koostada elektroonselt, kasutades raamatupidamisprogramme, mida müüvad raamatupidamistarkvaraga tegelevad firmad.
Tulude arvestuse registri võib mittekäibemaksukohustuslane kujundada alljärgnevalt:
FIE ................................... | | | | | | | | | Tulude arvestus ..........aastal | | | | | | | | | Arve nr. | Raha laekumise kuupäev | Ostja nimi | Laekunud summa (krooni) | Kauba või teenuse liik | Kokku (krooni) | Vormi E rida | Teravili | | | | | 12 | 10.02.2009 | OÜ Näidis | 7000,00 | 7000,00 | | | | | 7000,00 | 1.1. | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | Kokku | | | | | | | | |
|
 |
|
Kulude arvestuse registri võib mittekäibemaksukohustuslane kujundada alljärgnevalt:
FIE ................................................ Kulude arvestus ..........aastal Dok. nr. | Maksmise kuupäev | Hankija nimi | Ostetud väärtus | Summa | Ette- võtluse kulu (% | Ette- võtluse kulu summa (krooni) | Isiklik kulu (% | Isiklik kulu summa (krooni) | Kontroll | Vormi E kantav summa | Vormi E rida | RO1599 | 23.01.2009 | AS Kütus | DK | 101,80 | 85% | 86,53 | 15% | 15,27 | 101,80 | 86,53 | 2,3 | 18779-K1 | 12.03.2009 | OÜ Detail | naelad | 197,00 | 100% | 197,00 | 0% | 0 | 197,00 | 197,00 | 2,3 | pangavv | 15.03.2009 | Maksu- ja Tolliamet | sotsiaalmaks | 4307,00 | 100% | 4307,00 | 0% | 0 | 4307,00 | 0,00 | x | pangavv | 15.03.2009 | X pank | teenustasu | 12,00 | 100% | 12,00 | 0% | 0 | 12,00 | 12,00 | 2,3 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | Kokku | | | | | | | | | |
Märkus: avansiline ja ettevõtluse tulult makstud sotsiaalmaks on küll kulu arvestuses, kuid ei ole kulu maksustamisel (tuludeklaratsioonis vorm E).
Tulenevalt nõudest eristada ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonil erinevate tootmissuundadega (nt põllumajandus, FIEle kuuluvalt kinnistult metsamaterjali müük, muu ettevõtlus) seotud tulud ja kulud, tuleks vastavate tootmissuundadega seotud tulude ja kulude arvestust pidada eraldi. Tulude ja kulude eristamine on oluline veel seetõttu, et vastavalt tulumaksuseadusele on omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste ning FIEle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust lubatud teha täiendavaid mahaarvamisi.
Käibemaksuseaduse § 44 lubatud FIE käibemaksuga maksustamise erikorda rakendav käibemaksukohustuslane peaks registritesse lisama veerud käibemaksu arvestamiseks. Arvestusregistreid saab tellida veebiaadressilt http://www.arvestusabi.ee/pages/posts/fie20.php.
Alternatiivseks lahenduseks käsitsi täidetavale või Exceli's koostatud arvestusregistritele on majandustarkvara kasutamine. Kassapõhise arvestuse kasutamisel ei laiene FIEle raamatupidamise seadusest tulenev raamatupidamise sise-eeskirja koostamise kohustus. See tähendab, et tal ei ole otsest kohustust kirjalikult määratleda reegleid, kuidas toimub majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, algdokumentide käive ja säilitamine, raamatupidamisregistrite pidamine jms. Kassapõhise arvestuse kasutamisel võiks koostada raamatupidamise sise-eeskirja lihtsustatud vormis (vt näidis), kus esitatakse raamatupidamise korraldamise alused (nt kasutatav arvestuspõhimõte, kasutatavad arvestusregistrite vormid, jms) ning määratletakse kulude jaotamine ettevõtluse ja isikliku tarbimise vahel (kulude jaotamise proportsioonid). Näidis Füüsilisest isikust ettevõtja ........................(registrikood ......) arvestuspõhimõtted
1. Raamatupidamise korraldamisel lähtutakse äriseadustikust, maksukorralduse seadusest, raamatupidamise seadusest ja tulumaksuseadusest. 2. Raamatupidamist peetakse kassapõhiselt. | | 3. Tulude arvestust peetakse erinevate tululiikide lõikes Tulude arvestuse registris. Tulud kajastatakse tuluna raha laekumisel müügiarvete ja raha laekumist tõendavate dokumentide alusel. 4. Kulude arvestust peetakse erinevate tootmissuundade lõikes ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonil (vorm E) toodud kululiikide lõikes. Kulud kajastatakse kuluna raha maksmisel ostuarvete ja raha maksmist tõendavate dokumentide alusel. 5. Kulude kandmisel ettevõtlusega seotud kuludeks lähtutakse alljärgnevast: a) ainult ettevõtlusega seotud kulud (seemned, väetised, materjalid jms) kantakse ettevõtluse kuludesse 100%-liselt. b) ettevõtluse ja isikliku tarbimisega seotud kuludest kantakse ettevõtluse kuludesse järgmised osad: 1) elekter kuni 20% 2) sõiduauto ülalpidamisega seotud kulud kuni 40% 3) mobiiltelefon kuni 30%
...................... .................................... (koostamise kuupäev) (FIE ......... allkiri) |
Kulude jaotamise proportsioonid tuleks määrata enne majandusaasta algust eelnevate aastate kogemuse alusel. Endale lihtsustatud vormis raamatupidamise korraldamise alused e arvestuspõhimõtted määratlenud FIEd saavad täita ka kassapõhist arvestust kasutavale FIEle laienevat raamatupidamise seaduse järgset kohustust säilitada lihtsustatud viisil koostatud raamatupidamise sise-eeskirja seitse aastat peale selle muutmist või täiendamist.
Kassapõhisest arvestusest saadavad andmed ühtivad paljuski FIE ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonile kantavatega. Samas on ka teatud erinevused, sest: 1. Raamatupidamisregistrites registreerib FIE kõik oma tulud ja kulud. Ettevõtlusest saadud tulu deklaratsiooni koostatakse aga aluseks võttes tulumaksuseadust, mille kohaselt kõiki raamatupidamises registreeritud kulusid ei loeta kuluks tulumaksuseaduse mõistes (nt FIE sotsiaalmaksu avansilisi makseid ning ettevõtluse tuludelt makstud sotsiaalmaksu, seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha, kingituste või annetuste maksumust, kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama väärtusega võõrandamisest, kahju, mis tekkis vara turuhinnast kõrgema hinnaga soetamisel, külaliste või äripartnerite vastuvõtukulud jms). 2. Ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioon eeldab ainult tulude ja kulude kajastamist, kassapõhine arvestus aga kõigi sissetulekute ja väljaminekute arvestust (nt makstud ettemaksed, laekunud ettemaksed). 3. Kassapõhise arvestuse põhimõtte järgi ei tule arvestuses kajastada mitterahalisi tehinguid (tehingud, mille käigus ei toimu raha laekumist ega väljamaksmist). Niisugusteks tehinguteks on näiteks ostu-müügi tehingud, kus toimub nõude ja kohustuse tasaarvlemine. Näiteks ostis FIE väetist teravilja kasvatamiseks, ostetud väetise eest ei tasunud FIE rahas, vaid müüs samale tarnijale teravilja. Ostu ja müügi osas tehakse FIE ja tarnija vaheline tasaarveldus (raha liikumist ei toimu). Kõik niisugused tehingud tuleb arvestuses kajastada ja arvesse võtta ka tulude ja kulude kajastamisel vormil E (oma majanduslikult sisult on niisugune tehing võrdne raha saamise või maksmisega).
Käesolev materjal on mõeldud kasutamiseks informatiivsel eesmärgil ja ei ole vaadeldav siduva õigusliku või majandusliku nõuandena ega soovitusena teatud viisil käituda või otsustada. Eesti seadusandlus on dünaamiline, mistõttu tuleb enne otsuste langetamist tutvuda kehtivate õigusaktidega, pöörduda maksuhalduri või maksuspetsialisti poole. Materjali koostajad ei vastuta võimalike otseste ega kaudsete kahjude eest, mis võivad tuleneda käesoleva materjali alusel tegutsemisest.
|
|
|
| Info |
|
|
 |
|
Kas olete kursis nõuetele vastavuse süsteemiga?
|
 |
| Kuumad teemad |
|
|
 |

|