Lihatootmine

2009. aastal toodeti Eestis 76 tuhat tonni liha (tapakaalus). Võrreldes 1996. aastaga on lihatoodang kasvanud 29,7% võrra. Eesti lihatoodangust suurima osa (60,7%) moodustas 2009. aastal sealiha, veiseliha osakaal oli 18,7% ning linnulihal 19,6%. Kõige kiiremini on vaadeldaval perioodil kasvanud linnuliha (Eestis tähendab see valdavalt kanaliha) tootmine. Võrreldes 1996. aastaga toodeti linnuliha 2009. aastal ligi 3,5 korda enam. Sealiha tootmine on kasvanud 45,4% võrra ning veiseliha tootmine oli 35,8% võrra väiksem kui 1996. aastal.

Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni liha. Seega on Eesti osakaal maailma lihatoodangust 0,027% (piimatoodangust 0,12% ning teraviljatoodangust 0,04%) Nii nagu ka Eestis, toodetakse maailmas kõige enam sealiha (37,7% lihatoodangust). Osatähtsuselt järgmised on kanaliha (28,3% kogutoodangust) ning veiseliha (22,0% kogutoodangust). Võrreldes 1996. aastaga on liha tootmine maailmas suurenenud 36,1% võrra, kusjuures kõige kiiremini on kasvanud kanaliha toodang - 67,6% võrra. Sealiha toodang suurenes perioodil 1996-2009 33,9% võrra ning veiseliha toodang 13,8% võrra. Need kolm lihaliiki moodustavad 87,9% maailma lihatoodangust.

Ka liha osas on eelistused maailmajagudes mõnevõrra erinevad (joonis 13). Aafrika riikides toodetakse kõige enam veise- (34,9%) ning kanaliha (25,4%). Aasia riikides moodustab aga sealiha üle poole (53,1%) ning kanaliha ligikaudu viiendiku (21,8%) lihatoodangust. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on eelistatud kana- (40,1%) ning veiseliha (33,9%). Euroopas ja Eestis on lihaliikide jaotus sarnasem Aasia riikidega - kõige enam toodetakse sealiha ning sellele järgneb osatähtsuselt kanaliha. Okeaanias moodustab veiseliha ligi poole (47,7%) lihatoodangust, kuid sellele järgneb lamba- ja kitseliha, mille osakaal kogutoodangust on 19,6% (võrdluseks Eestis 1,1%, Ameerika riikides 0,6% ning Euroopas tervikuna 2,3%).


Joonis 13. Lihaliikide osakaal maailmajagudes ja Eestis 2009. aastal (allikad: FAO ja Statistikaamet)


Joonis 14. Maailmajagude osakaalud liha tootmises aastatel 1997-2009 (allikas: FAO)

Maailmajagude osakaalud liha tootmises on ligilähedased teraviljatoodangu jaotumisega maailmajagude vahel (vt Joonised 8 ja 14). See on ka loomulik, kuna teravili on lihatootmises sööda kujul oluline tootmissisend. Aasia riikides toodeti 2009. aastal 41,4%, Ameerika riikides 32,1% ning Euroopa riikides 19,5% maailma lihatoodangust. Aafrika riikides toodetud liha moodustab 5% ning Okeaanias toodetu 2,1% maailma lihatoodangust.

Aastatel 1997-2009 on kasvanud Aasia ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikide osatähtsus liha-tootmises vastavalt 3,2 protsendipunkti ning 1,4 protsendipunkti võrra. Aafrika riikide osatähtsus liha tootmisel on kasvanud 0,2 protsendipunkti võrra. Euroopa riikide osatähtsus on vähenenud 4,4 protsendipunkti võrra ning Okeaania osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra.


Joonis 15. Liha tootmise muutumine aastatel 1996-2009 maailmajagude kaupa, 1996=100% (allikas: FAO)


Liha kogutoodang on maailmas aastatel 1996-2009 suurenenud 36,1% võrra (joonis 15), seega enam kui piima- ning teraviljatoodang (kasvasid vastavalt 24,1% ning 20,1% võrra). Kõige kiiremini on vaadeldaval perioodil liha tootmine kasvanud Aasia riikides (55,9% võrra). Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Aafrika riikide lihatootmise kasvutempo on olnud maailma üldisest lihatootmise kasvutempost mõnevõrra kiirem, olles vastavalt 39,2% ning 42,1%. Okeaania riikides on liha tootmine suurenenud 20,9% võrra ning Euroopa riikides 4,3% võrra. Seega on Euroopas piima- ning lihatootmise mahud olnud küllaltki staatilised ning toodangu mahu kasvades maailmas tervikuna, on Euroopa osatähtsus nende toodete osas vähenenud. Teravilja-toodang on Euroopa riikides kasvanud enam kui piima- ja lihatoodang. Eestis on liha tootmine  kasvanud samal ajal 29,7% võrra ehk kiiremini kui Euroopas keskmiselt.