Õlikultuuride tootmine

Õlikultuuride kasvupind ning kogutoodang on Eestis viimase 15 aasta jooksul oluliselt kasvanud. Seejuures Eesti kontekstis saab õlikultuuride puhul rääkida peamiselt ainult rapsi kasvatamisest. Kui 1996. aastal kasvatati rapsi 8,6 tuhandel hektaril ning rapsiseemne saak oli 10 tuhat tonni, siis 2009. aastaks suurenes rapsi kasvupind 82,1 tuhande hektarini ning rapsi kogutoodang oli 136 tuhat tonni. Seega on käesolevas artiklis vaadeldavatest põllumajandustoodetest Eestis 1996. aastaga võrreldes kõige kiiremini suurenenud rapsi toomismaht.

Rapsi kasvupinna osatähtsuse poolest teraviljade ja õlikultuuride kasvupinnast oli Eesti maailmas 2009. aastal Kanada järel teine. Kanadas moodustas rapsi kasvupind 26,3% teraviljade ja õlikultuuride kasvupinnast, Eestis oli vastav näitaja 20,6%. Rapsi osatähtsus on suur ka Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis. Mõlemas riigis oli 2009. aastal rapsi osatähtsus teraviljade ja õlikultuuride kasvupinnast 17,5%. Maailmas tervikuna moodustas raps 3,2% teraviljade ja õlikultuuride kasvupinnast. Eesti osakaal maailma rapsitoodangust oli 2009. aastal 0,11%.

Maailmas tervikuna on õlikultuuride osas pilt märgatavalt mitmekesisem (joonis 16). Õlikultuuride kasvupinnast moodustas 2009. aastal suurima osa (37,9%) soja. Puuvillaseemnete ning rapsiseemne kasvupind moodustas kumbki 11,9% õlikultuuride kasvupinnast. Päevalilleseemnete osatähtsus õlikultuuride kasvupinnast oli 9,1% ning maapähklitel 9,0%. Kui vaadelda erinevate kultuuride osatähtsuse muutumist, siis kõige enam, 5,8 protsendipunkti võrra, on kasvanud sojaubade kasvupinna osatähtsus. Kõige enam, 4,4 protsendupunkti võrra, on vähenenud puuvillaseemnete kasvupinna osatähtsus. Teiste kultuuride puhul jäävad muutused paari protsendipunkti piiresse.


Joonis 16. Õlikultuuride kasvupindade struktuur maailmas 1997-2009 (allikas: FAO)

Õlikultuuride kogutoodangust suurima osa (30,8%) moodustas 2009. aastal palmõli (palmiõli ja õlipalmi viljad) ning sojaoad (27,5%) (joonis 17). Puuvillaseemnete osakaal õlikultuuride toodangust oli 13%, rapsiseemnete osakaal 7,6% ning kookospähklite osakaal 7,4%. Võrreldes 2006. aastaga kasvas rapsiseemnete osatähtsus õlikultuuride toodangus 1,5% protsendipunkti võrra.

Joonis 17. Õlikultuuride toodangu struktuur maailmas 1997-2009 (allikas: FAO)

Õlikultuuride kasvupind oli maailmas 2009. aastal 261,1 miljonit ha, mis on võrredles 1996. aastaga 28,0% võrra enam (joonis 18). Seega on õlikultuuride kasvupind suurenenud suhteliselt enam kui teraviljade kasvupind. Õlikultuuride kogutoodang on perioodil 1996-2009 kasvanud 62,7% võrra. Õlikultuuride kasvupind on enam kasvanud Okeaanias (51,8% võrra), Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikides (46,2% võrra) ning Euroopas (44,2% võrra). Seejuures Okeaania riikides kasvas aastatel 1996-1999 õlikultuuride kasvupind enam kui kaks korda ning aastatel 1999-2003 see omakorda vähenes 36,9% võrra. 


Joonis 18. Õlikultuuride kasvupinna dünaamika 1996-2009 (1996=100%) (allikas: FAO)

Suurim osa (39,7%) õlikultuuride kasvupinnast asub Aasia riikides (joonis 19). Võrreldes 1997. aastaga oli 2009. aastal Aasia riikide osakaal õlikultuuride kasvupinnast 3,8 protsendipunkti võrra väiksem. Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikide osakaal õlikultuuride kasvupinnast kasvas samal ajal 2,4 protsendipunkti võrra ning 2009. aastal asus seal 35,9% maailma õlikultuuride kasvupinnast. Euroopa ning Aafrika riikide osatähtsused õlikultuuride kasvupinnast on ligikaudu võrdsed - vastavalt 11,7% ning 11,9%. Okeaania riikide osatähtsus õlikultuuride kasvupinnast oli 2009. aastal 0,9%.


Joonis 19. Maailmajagude osakaalud õlikultuuride kasvupinnast 1997-2009 (allikas: FAO)