Piimatootmine

Aastatel 2003-2008 kasvas piimatoodang Eestis 13,5% võrra 611,5 tuhandelt tonnilt 694,2 tuhande tonnini (joonis 1). 2009. aastal olid Eestis piima kokkuostuhinnad väga madalad ning piimatoodang vähenes 2008. aastaga võrreldes 3% võrra 671 tuhande tonnini. See oli esmakordne märkimisväärne piimatoodangu vähenemine 2002. aastast alates. EL-ga liitumise järel on Eesti piimatoodang olnud keskmiselt 7% võrra suurem kui liitumiseelsel perioodil (1999-2003)¹. Piimakvoot ei ole Eestis siiski ühelgi aastal täitunud ning ei ole tõenäoline, et kvoot enne selle kadumist 2015. aastal hakkaks piimatootmist piirama.


Joonis 1. Piimatoodang Eestis 1996-2009 (allikas: ESA)

Maailmas toodeti 2009. aastal kokku 580 miljonit tonni lehmapiima, mis teeb Eesti osatähtsuseks maailma piimatoodangust 0,12%. Võrreldes 1996. aastaga on piimatoodang maailmas kasvanud 24,1% võrra, seejuures perioodil 2006-2009 3,8% võrra. Maailmajagudest on suurim piimatootja Euroopa (joonis 2), kus toodeti 2009. aastal 36,0% maailma piimatoodangust, seejuures EL-s toodeti 25,5% maailma piimatoodangust. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas toodeti 2009. aastal 29,1% ning Aasias 25,9% maailma piimatoodangust, Okeaanias toodeti 4,3% ning Aafrika riikides 4,8% maailma piimatoodangust.

Kõige enam, 9,4 protsendipunkti võrra, on aastatel 1997-2009 vähenenud maailma piima-toodangus Euroopa osatähtsus. Kõige enam, 7,8 protsendipunkti võrra, on kasvanud Aasia osatähtsus. Põhja- ja Lõuna-Ameerika osakaal on suurenenud 0,8 protsendipunkti võrra ning Aafrika osakaal 1 protsendipunkti võrra. Okeaania osakaal maailma piimatoodangus ei ole palju muutunud. Suurim (4,8%) oli see 2003. aastal ning väikseim 2009. aastal (4,3%).


Joonis 2. Maailmajagude osakaal lehmapiima tootmisel aastatel 1997-2009 (allikas: FAO)

Lehmapiima tootmine on kõige kiiremini kasvanud Aasias, kus 2009. aastal toodeti piima 78% võrra rohkem kui 1996. aastal (joonis 3). Aastatel 2006-2009, mil on palju räägitud piimatoodete tarbimise kasvust Aasia riikides, on seal piimatoodang suurenenud 10% võrra. Ka Aafrikas on piimatoodang jõudsalt kasvanud, suurenedes aastatel 1996-2009 kokku 62% võrra ning aastatel 2006-2009 10% võrra. Okeaanias ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on aastatel 1996-2009 piima tootmine kasvanud 29,4% võrra. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas oli piimatoodang 2009. aastal 4,6% võrra suurem kui 2006. aastal, kuid Okeaanias vähenes piima tootmine samal ajal 2,3% võrra. Okeaania riigid on küll maailmaturul olulised piimatoodete eksportijad, kuid perioodil 2002-2009 ei ole seal piima tootmismaht kasvanud ning on olnud keskmiselt 25 miljonit tonni aastas.

Euroopas tervikuna on piima tootmine aastatel 1996-2009 vähenenud 3,6% võrra, seejuures EL-27 riikides 1,4% võrra ning väljaspool EL piire 8,4% võrra². Seega, samal ajal kui maailmas tervikuna on piimatoodang kasvanud, on Euroopa olnud ainus piirkond, kus piima tootmine on vähenenud. EL riikide tootmismahtude suhteline stabiilsus on tingitud peamiselt turustus-kvootide süsteemist, mille eesmärk on piirata piimatootmise suurenemist üle kehtestatud piiri. Teiste Euroopa riikide piimatoodangu langus on aga suuresti tingitud endise Nõukogude Liidu mõjusfääri kuulunud Ida-Euroopa riikide majanduse, sh põllumajanduse, jätkuvast ümber-struktureerimisest ning sellega kaasnenud tootmismahtude vähenemisest.


Joonis 3. Lehmapiima tootmismahu muutumine maailmajagudes ja Eestis aastatel 1996-2009 (allikad: FAO ja ESA)

Maailma piimatoodangu suurenemise põhjuseks on nii suurenenud piimalehmade arv kui ka kasvanud produktiivsus. Piimalehmade arv on maailmas aastatel 1996-2009 suurenenud 12,4% võrra 247,6 miljoni loomani. Kõige enam on loomade arv kasvanud Aafrika (53,7% võrra) ning Aasia riikides (27,6% võrra). Okeaanias on piimalehmade arv kasvanud 17,7% võrra ning Ameerika riikides 13,9% võrra. Euroopa riikides on piimalehmade arv aastatel 1996-2009 vähenenud 33,5% võrra, sealjuures Eestis 44,2% võrra 96,7 tuhande lehmani. Aastatel 2006-2009 kasvas piimalehmade arv maailmas 2,3% võrra. Aasias oli kasv 5,0% ning Aafrika riikides 4,9%. Samal ajal on Ameerika riikides piimalehmade arv suurenenud 0,9% võrra ning Okeaanias 0,1% võrra. Euroopa riikides on lehmade arv kolme aastaga 5,1% võrra vähenenud.

Ka piimalehmade produktiivsus on suurenenud - 2009. aastal oli maailmas keskmine piimakus 2344 kg, mis oli 10,4% võrra enam kui 1996. aastal ning 1,5% võrra enam kui 2006. aastal. Seega on produktiivsus kasvanud piimalehmade arvust pisut aeglasemalt ning maailmas tervikuna on piimakarja suurendamine mõjutanud piimatoodangu kasvu enam kui piimalehmade tootlikkuse kasv.

Piimakuse näitajad on maailmas piirkonniti väga erinevad (joonis 4). Kõige kõrgem on see Põhja-Ameerikas - 2009. aastal keskmiselt 9241 kg lehma kohta. EL-s oli keskmine piimakus aga 6139 kg ning Eestis 6934 kg. Samas, Aafrikas on keskmine väljalüps lehma kohta kõigest 480 kg, Aasias 1610 kg ning Okeaanias 4061 kg. Perioodil 1996-2009 on produktiivsus kõige kiiremini (39,6% võrra) kasvanud Aasias. Põhja-Ameerikas on piimatoodang lehma kohta suurenenud 26,1% võrra ning EL riikides 23,9% võrra, sh Eestis 78% võrra.


Joonis 4. Piimalehmade arv ja produktiivsus maailmajagudes 2009. aastal (allikas: FAO)

_____________________

¹ Vt ka Viira, A.-H. (2010) Eesti piimandussektor enne ja pärast EL-ga liitumist. Piimafoorum 2010, lk 28-32. (http://www.epkk.ee/4380) 

² EL-27 riikide piimatoodang moodustab 71% Euroopa riikide piimatoodangust.