|
Põllumajandussaaduste tootmise dünaamika maailmas ja Eestis
aastatel 1996-2009
Ants-Hannes Viira, EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudi teadur
Alates 2007. aastast on toidu ja põllumajandussaaduste hinnad andnud pidevalt ainest uudisteks ning aruteludeks. 2007. aastal tõusid kogu maailmas ja ka Eestis põllumajandustoodete ja toidu hinnad märkimisväärselt kiiresti ja palju. See hinnatõus kasvatas põllumajandustootjate ja toiduainetööstuse sissetulekuid. Kuna Eestis oli samal ajal käes majandusbuumi hari, siis võtsid tarbijad hinnatõusu vastu suhteliselt rahulikult.
Kiirele hinnatõusule järgnes 2008. ja 2009. aastal sama kiire hindade langus ning 2009. aasta teises pooles jõudsid toiduainete ja põllumajandustoodete hinnad teise äärmusse - madalseisu. Loomulikult tõi see kaasa põllumajandustootjate sissetuleku vähenemise ning tekitas paljudele ettevõtjatele majanduslikke probleeme. Kuna majandusbuumist oli samal ajal saanud majanduskriis, siis tarbijate jaoks oli hinnalangusel kindlasti kriisi leevendav mõju.
2009. aasta lõpus ning 2010. aastal hakkasid põllumajandustoodete ja toidu hinnad uuesti tõusma ning seda hinnatõsusu on oma kiiruselt ja ulatuselt võrreldud ka 2007. aasta hinnaralliga. Kuna majanduskriis ei ole veel möödas, siis on seekordset toidu ja põllumajandustoodete hinnatõusu saatnud tarbijate ning avalikkuse kriitika ja pahameel.
2007. ja 2008. aasta hinnatõusust ja hindade langemisest on juba avaldatud ka raamatuid, milles analüüsitakse erinevate tegurite mõju maailmaturu hindade muutumisele (näiteks: P.Westhoff (2010) Economics of Food: How Feeding and Fueling the Planet Affects Food Prices).
Kuna nende tegurite üle on arutletud juba pikemat aega, on kindel vaid see, et neile küsimustele ei ole ühest ning lihtsat vastust. Kindlasti mängisid toiduainete 2007. aasta hinnatõusus oma osa nii põud Okeaanias, üleujutused Lõuna-Ameerikas kui ka jõudsast majanduskasvust tingitud nõudluse kasv Aasias. Samuti suurriikide valitsuste otsus piirata kasvuhoonegaaside emissoone läbi taastuvate energiatoorainete propageerimise. Niinimetatud bioenergia üheks toormeallikaks on praeguste tehnoloogiate puhul ka põllumajandustooted. Olulisi mõjutegureid on teisigi.
Ühe üldistusena võib siiski välja tuua, et toidu ja põllumajandussaaduste hinnad sõltuvad väga mitmete asjaolude kokkulangemisest maailma eri piirkondades, mis kõik mõjutavad põllumajandustoodangu pakkumist (saagid, kvaliteetse põllumajandusmaa pindala, ilmastik, toodangu ja sisendite hinnad) ning nõudlust (rahvastiku ja sissetulekute kasv, põllumajandustoodete alternatiivsed kasutusvõimalused, spekulatsioonid turgudel).
Seega, erinevates maailma piirkondades toimuv mõjutab otseselt ka meid siin Eestis. See tähendab aga seda, et põllumajandustoodete ning toidu turg on maailmaturg ning maailmaturu arengutendentsid mõjutavad ka Eesti toiduturu suundumusi ning hindu. Sestap tuleks oma tootmis- ja turustamisotsuste tegemisel vaadata hoolikalt seda, mis maailmas toimub. Hea meel on tõdeda, et viimastel aastatel on ka Eestis hakatud põllumajandussaaduste turu- ja hinnainfole enam tähelepanu pöörama.
Käesoleva artikli eesmärk on vaadelda Eesti kontekstis olulisemate põllumajandustoodete (piim, teravili, liha ja õlikultuurid) tootmises (pakkumises) toimunud muutusi maailma eri piirkondades aastatel 1996-2009. Maailma eri piirkondade ning Eesti põllumajandustootmise kõrvutamisel on meil võimalik hinnata, kas siinsed arengud järgivad samu suundumusi, mis leiavad aset teistes piirkondades ning millised on arengute erinevused. Käesolev artikkel vaatleb ka maailma eri piirkondade rahvastiku kasvu, mis annab osaliselt aimu rahvaarvu muutumisega kaasnevast põllumajandustoodete nõudluse muutumisest.
Piim
Teravili Liha Õlikultuurid Rahvastik
Kokkuvõte
Kuna põllumajandussaadusi ja toitu toodetakse inimeste tarbeks, siis mõjutab nende nõudlust maailma rahvastiku kasv ning üldine heaolu suurenemine (majanduskasv). Rahvastiku kasv mõjutab vajatava toidu koghulka, heaolu suurenemise tagajärjel muutuvad ka tarbimisharjumused ning -eelistused.
Kui võrrelda maailmajagude kaupa rahvastiku osatähtsust maailma rahvastikust ning põllumajandustoodangu osatähtsust maailma põllumajandustoodangust, siis selgub, et Aasia ja Aafrika riikide osakaal jääb kõigi vaadeldud põllumajandussaaduste tootmisel väiksemaks kui Aasia ja Aafrika rahvastiku osakaal maailma rahvastikust (siin on võrreldud ainult osakaalu kogutoodangust ning ei ole arvestatud tarbijate eelistusi ning toitainete vajadust). Ameerika riikide, Euroopa ning Okeaania osakatähtsus käsitletud põllumajandustoodete kogutoodangust on aga suurem kui nende maailmajagude rahvastiku osakaal maailma rahvastikust. Kuigi selles analüüsis ei ole arvesse võetud tarbimisharjumuste erinevusi, erinevate põllumajandustoodete toitainete sisaldust ning erinevate piirkondade rahvastiku toitainete vajadust, võib siiski väita, et Aasia ja Aafrika on maailmas pigem toitu osaliselt importivad piirkonnad ning Ameerika riigid, Euroopa ja Okeaania on toitu ning põllumajandussaadusi eksportivad piirkonnad. Eesti osakaal maailma rahvastikust on 0,02% ning kõigis vaadeldud põllumajandussaaduste kategoorias on Eesti osakaal nende kogutoodangust suurem kui Eesti osakaal maailma rahvastikust.
Samal ajal kui maailma rahvaarv on aastatel 1996-2009 kasvanud 17,9% võrra, on piimatoodang kasvanud 24,1% võrra ning lihatoodang koguni 36,1% võrra. Seega on hakatud maailmas tervikuna ühe inimese kohta rohkem piima ja liha tarbima. Seda võib seostada heaolu kasvuga, mistõttu inimeste toidulaud ning soovid on mitmekesisemad. Teraviljatoodang on samal ajal kasvanud 17,8% võrra ehk praktiliselt samas proportsioonis maailma rahvaarvuga. Samas on teraviljad liha ja piima tootmisel söötadeks ning teraviljatoodang varieerub ilmastikutingimuste tõttu aastati kõige rohkem. Õlikultuuride kasvupind on perioodil 1996-2009 kasvanud 28,0% võrra, samal ajal kui teravilja kasvupind on maailmas tervikuna suurenenud vaid 1,7% võrra.
Aafrikas ja Aasias on piima ja liha toodangumahud kasvanud kiiremini kui rahvaarv, mis viitab sellele, et nende piirkondade kasvavat nõudlust piima- ja lihatoodete järele ei rahuldata ainult impordi suurendamisega, vaid suureneb ka kohapealne tootmine (pakkumine).
Euroopas on kõige enam kasvanud teravilja ja õlikultuuride toodang, samal ajal kui piimatoodang on vähenenud ning lihatoodang on kasvanud 4,3% võrra. Ameerika riikides on kõigis vaadeldud põllumajandussaaduste kategooriates toodangumahud kasvanud kiiremini kui rahavaarv.
Eesti osatähtsus põllumajandussaaduste tootmises maailmas on suurim piima puhul (0,12% maailma piimatoodangust). Samas oli piima tootmismaht 2009. aastal ligilähedaselt sama kui 1996. aastal, st olulist kasvu ei ole piimatootmises toimunud. Seevastu teraviljade, õlikultuuride ja liha tootmismahud on Eestis kasvanud ning teraviljade ja õlikultuuride puhul on tootmismahtude kasv olnud maailma keskmisest kiirem.
Tabel 1. Maailmajagude ja Eesti osatähtsus põllumajandussaaduste tootmisel ning tootmismahtude ja rahvastiku muutumine aastatel 1996-2009
| | Aafrika | Aasia | Euroopa | P- ja L-
Ameerika | Okeaania | Eesti | Maailm | | Piim | | | | | | | | | Osatähtsus toodangust (2009) | 4,8% | 25,9% | 36,0% | 29,1% | 4,3% | 0,12% | 100% | | Toodangumahu muutus (1996-2009) | +62,5% | +78,2% | -3,6% | +29,4% | +29,4% | -0,6% | +24,1% | | Piimalehmade arvu muutus (1996-2009) | +53,7% | +27,6% | -33,5% | +13,9% | +17,7% | -44,2% | +12,4% | | Teravili | | | | | | | | | Osatähtsus toodangust (2009) | 6,5% | 47,9% | 18,7% | 25,5% | 1,5% | 0,04% | 100% | | Toodangumahu muutus (1997-2008)* | +28,5% | +17,3% | +11,7% | +22,5% | -5,0% | +41,0% | +17,8% | | Kasvupinna muutus (1997-2008)* | +13,4% | +1,1% | -3,4% | -3,0% | +21,9% | -5,3% | +1,7% | | Liha | | | | | | | | | Osatähtsus toodangust (2009) | 5,0% | 41,4% | 19,5% | 32,1% | 2,1% | 0,03% | 100% | | Toodangumahu muutus (1996-2009) | +42,1% | +55,9% | +4,3% | +39,2% | +20,9% | +29,7% | +36,1% | | Õlikultuurid | | | | | | | | | Osatähtsus kasvupinnast (2009) | 11,9% | 39,7% | 11,7% | 35,9% | 0,5% | 0,03% | 100% | | Kasvupinna muutus (1996-2009) | +18,9% | +13,6% | +44,2% | +46,2% | +51,8% | +854,7% | +28,0% | | Rahvaarv | | | | | | | | | Osakaal rahvastikust (2009) | 14,8% | 60,3% | 10,7% | 13,6% | 0,5% | 0,02% | 100% | | Rahvaarvu muutus (1996-2009) | +35,7% | +17,8% | +0,6% | +17,2% | +20,1% | -5,5% | +17,9% |
*kolme aasta libisev keskmine
Allikad: FAO ja Statistikaamet
|
Taimekasvatus
Põllumajandustoodete turgude arengutendentsid
