|
Küsimustele vastas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toetuste osakonna juhataja asetäitja Mati Mõtte 1. FIE-st isa lõpetab oma tootmise( oli põllumajanduslik tootmine, käive üle 37 000 kr) ja annab tütrele ettevõtte üle. Seni on olnud omandis olev maa isa oma ( kinnistu isa oma, isa ettevõtluses polnud arvel - bilansis pole maa arvel ja ei kuulu ka maksustamisele FIE lõpetamisel!). Kas tütar saab 15 hindepunkti ülevõtmise eest, kui isa jätab maaomandi edasi enda nimele ning tütar hakkab maad temalt rentima(pindalatoetuste ja ka muude investeeringutoetuste saamine on ju aktsepteeritud ka rendimaa olemasolu). Asi on ikkagi selles, et tänapäeval on paljudes taluperedes kinnistud, s.h. maa vanema omandis, sest kinnistu, s.h. maa üleminek järglasele on ju notariaalne tehing ja seda tehakse enamasti ikkagi siis, kui vanem sureb ja noor pärib selle. Lisaks veel sellele juurde, et väiksemate põllumajanduslike FIE-de puhul on ka ostetud või varem saadud põhivara ( masinad, seadmed, hooned jmt.) tihti ostetud ilma kuludokumentideta ja bilansis kajastamata või kajastatud 0 väärtuses. Seetõttu sõna 'üleandmine' on dokumentide järgi raskesti kajastatav. Kui PRIA aktsepteerib ülemineku all ainult vastavaid määruses kirja pandud sünnidokumente ja äriplaanis tootja poolt kirja pandut, siis oleks asi muidugi lihtsam. Vastus: Määruse järgi ei nõuta varade üleandmist, samas tuleks arvestada siiski varade ja eriti kohustuste üleminekuga kui need esinevad. Määruse järgi taotleja tohib maad rentida ja antud juhul tekib rendi suhe isaga ja seda kui eraisikuga. Isa peab lõpetama oma juriidilise tegevuse.
2. Mida mõistetakse põllumajandusliku tegevusega alustamiseks vajaliku põhivara all - kas siia kuulub põhivara raamatupidamislikus mõistes või ka seemned, söödad, loomad (vasikad näiteks)? Vastus: Põhivara all mõistetakse põhivara raamatupidamislikus mõistes: üldjuhul siis ehitised, masinad ja seadmed, põhikarja loomad, maa.
3. Kas kinnistu ost ( maa+hooned) põllumajandusliku tootmise alustamiseks on toetatav investeering? Vastus: Kinnistu ost on lubatud, kuid regulatsiooni 1698/2005 järgi ei tohiks maa ost ületada 10% investeeringust. Püüame maa ostu proportsiooni täpsustada koostöös põllumajandusministeeriumiga.
4. Kuidas siis äriplaanis jäävad aastad - kas nii nagu Rehe hotellis Taru teabepäeval seletati - veerg D -2007, veerg E - 2008, jne. Vastus: Äriplaani täitmisel tuleb taotluse esitamisele vahetult eelnevaks aastaks märkida määruse § 17 lg 3 kohaselt 2006. aasta majandusaasta andmed. Samas soovitame äriplaani lisada täiendava veeru 2007. aasta majandusaasta kohta juhul kui investeeringud on teostatud 2007. aastal. Vastasel korral ei ole võimalik märkida 2007. aastal tehtud investeeringuid kulude ja tulude tabelisse. Antud olukord on tingitud asjaolust, et esimene taotlusvoor lükkus edasi 2008. aastasse, kuid investeeringuid oli võimalik teha 2007. aastal. Juhul kui investeeringud ei ole tehtud või tegemist alustajatega, kellel ei ole eelnevate majandusaastate andmeid, kirjeldatud olukord ei puuduta.
5. Kui talu võeti üle 2006.a.alul, 2006-2007 käive polnud üle 37552. Kas saab punkte ülevõtmise eest? Vastus: Kuna meetme määrus ei sätesta ülevõetava ettevõtja müügitulu miinimumi, siis omistatakse vastavad hindepunktid.
6. Lõpetamata EMÜ - , hetkel EMÜ nimekirjas pole - kas saab hariduse eest punkte? Vastus: Ei saa, haridus on omandatud kui kool on lõpetatud ning diplom/tunnistus taskus.
7. Mis saab siis, kui mõnel investeeringujärgsel aastal jääb põllumajandusliku käibe osakaal ( näiteks 4-ndal aastal) alla 50% kogu käibest? Vastus: Antud olukorra lahend sõltub olukorra tõsidusest ja põhjustest. Kui on tuvastatav, et taotleja ei ole püüdnudki põllumajandust sedavõrd arendada ja tegeleb kõrvalharudega, siis nõutakse toetus tagasi. Juhul kui taotlejal on esitada olulised argumendid temast olenemat põhjuste kohta, siis piirdutakse ettekirjutusega. Antud olukorrale ei ole kindlasti mitte võimalik anda lõplikut vastust.
8. Avalduse osas punkt 14A on võimalik märkida tagasiulatuvalt 5 aastat - aga kui on FIE olnud käibega all 37552 7 aastat? - Kas sobib toetust küsima ja kas lisan siis toetuse avaldusse veel 2 rida juurde? Vastus: Antud FIE sobib taotlema, kuna 18 kuu nõude arvestus ei alga enne kui ületatud on müügitulu 37 552 krooni. Taotlusvormile tuleks kõik 7 aastat antud taotleja kohta lisada. Antud punktis tuleb vajalikul määral ridu lisada.
9. Aga nüüd istuvad teisel pool lauda noormees ja tema vanaema, kes tahab noormehele talu üle anda. Mõlemad on vormilt FIE - d. Kuidas see üleandmine/võtmine selle meetme kontekstis käiks? Mida teha, et saada täiendavaid hindepunkte pm ettevõtte omandamise eest selles olukorras. Vastus: FIE ei saa juriidiliselt niisama vara üle anda, selleks tuleb eraldi vaadelda äriseadustiku, pärimisseadust ja võlaõigusseadust, mis ei ole PRIA pädevuses ning vajadusel pöörduge vastava juristi poole. Samas see ei takista pojal, kui ta vastab määruse tingimustele, taotlemast meetme 1.2 toetust. Antud küsimusest ei selgu, kas poeg on tegutsenud FIEna põllumajanduses ja mis asukohaga? Lõpliku vastust ei saa hetkel anda.
10. Missugune on taotluse esitamise majandusaasta ? 11. Kui see on 2008, siis kuidas märkida äriplaani 2007 aastal tehtud investeeringud ? 12. Kas osakapitali laiendamine (osade emissioon) on lubatud kohustusperioodil kestel ? Vastused: Lisasime vastava tähelepanu juhtiva teate kodulehele taotluse esitamisele eelnevate aastate kohta http://www.pria.ee/riiklikud_toetused/pollumajandusliku_te/. Taotluse esitamise majandusaasta on igal juhul 2008. a ehk käesoleva aasta, sest taotlusvoor on hetkel käimas ka. Juhul kui taotlus esitatakse mingil muul aastal, siis on see vastav aasta taotluse esitamise aasta. Osakapitali laiendamine on lubatud, kuid igat juhtumit menetletakse eraldi ja osasid ei saa tõenäoliselt omandada määruse tingimustele mitte vastav isik. Meede on ikkgi mõeldud noortele, alustavatele ettvõtjatele ning kui omanikering laieneb mitte vastavate isikute osas, siis ei täida meede eesmärki. Loomulikult võib vananeda hetkel tingimustele vastav isik, kuid juurdetulijad peaksid siiski vastama tingimustele.
13. Kas taotluse esitamisele järgneval viiendal majandusaastal käive 80% toetuse maksumusest peab olema põllumajandustoodangu müügist või võib olla sellest 80 %-st ka nt osa teenuste müügist? 14. Kas taotluse esitamise aastale järgnevatel aastatel peab noor põllumajandustootja saama oma kogukäibest igal aastal üle 50% põllumajandustoodangu müügist. Selline nõue on määruse järgi äriprojektile. Aga kui reaalselt tuleb mõnel aastal muud käivet rohkem ? Vastus: Noor ettevõtja peab olema põllumajandustootja viis aastat ja selleks tuleb täita müügitulu nõue, kus omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu on taotluse esitamise aastale järgneva majandusaasta lõpuks suurem kui 37 552 krooni ja taotleja omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustab taotluse esitamise aastale järgneval viiendal majandusaastal vähemalt 80% taotletud toetuse summast. Seega 80% reegli järgimine toimub ainult põllumajandusliku müügitulu baasil. Põllumajandutootjaks loetakse ainult seda ettevõtjat, kelle iga-aastane omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi on hiljemalt äriplaanis nimetatud tegevuste elluviimisele järgnenud majandusaastast alates vähemalt 50% taotleja kogu müügitulust. Seega alates investeeringute elluviimisest peab olema igal aastal 50% ettevõtja kogu müügitulust põllumajanduslik müügitulu.
15. Kas äriplaani tabelis 6 peab kajastama peale investeeringute põhivarasse ( näiteks 400 000 kr masina ost) ka muud investeeringud, mis pole põhivara ( näiteks seemnete-väetiste ost 285 684 kr eest)? Kas see läheb siis reale 5? Vastus: Äriplaani tabelites tuleb kajastada kogu ettevõtte arenguplaanid, toodangunäitajad, kõik tulude ja kulude liigid, kõik investeeringud ja kogu toetusumma kasutamise. Tabelis 6 tuleb kajastada põllumajandusliku tegevusega seotud investeeringud põhivarasse (read 1-4) ja ka käibevahenditesse (rida 5).
16. Kui tootja kavatseb toetatava tegevusena osta kombaini, aga hiljem ostab selle asemel külviku ja adra? Kas tekib probleeme? Vastus: Jah tekib, sest äriplaani kohaseid investeeringuid ei viida ellu ning äriplaan tuleb ära muuta vastavaks investeeringutega. Äriplaani nõue tuleneb EL regulatsioonist ja äriplaan peab kajatama ettevõte arendamiseks vajalikud tegevused ja samuti vajalike müügitulude osakaalu.
17. Kas äriplaani tabelis 4 kuludes peaks kajastama ka kulud investeeringutele ( on ju tuludes sees noore põll.tootja toetuse summa, mis läheb investeeringute tegemiseks) - siis oleks ju tulud-kulud paremini tasakaalus?Või kuidas? Vastus: Äriplaani tabel 4 investeeringuobjekti kajastamiseks võib kasutada seda meetodit, kus investeeringud kajastatakse real 9 Muude kulude all. Sellisel juhul saab kulude ja tulude tabeli paremini tasakaalu. Samuti võib kasutada läbi amortisatsiooni kajastamise meetodit.
18. Kui põllumajandusega tegelev vanem annab ettevõtte üle ja lõpetab põllumajandusliku tegevuse ehk siis kustutab maksuametis oma põllumajandusliku tegevuse, kuid jätab ennast FIE-na arvele mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna müüb metsa ja osutab veoteenust - kas siis toetuse taotleja saab sellise ülevõtmise eest hindepunkte? Vastus: Antud küsimusele ei saa vastust anda, kuna taotleja peab kindlasti esitama PRIAle täiendavaid kinnitusi, millega näitab põllumajandusliku tegevuse ülevõtmise. Üldjuhul tuleks lähtuda vastusest, mille andsime eelmises küsimuste voorus, kus vanem peab tegevuse juriidiliselt lõpetama ja poeg võib varasid kasutada rendilepingute baasil. Antud küsimusega seonduvalt võib tekkida olukord, kus varasid ja maaressurssi ka ei anta üle, mis tähendab kõrgendatud riski, et vanem ei ole oma tegevust lõpetanud. Sellised olukorrad on väga ebareeglipärased ja mittesoovitatavad!
19. Taotleja pole taotlemise hetkel käibemaksukohuslane (ei saa ennast võtta käibemaksukohuslaseks enne kui tekib käive!), kuid võtab ennast kohuslaseks investeeringu tegemise ajaks. Kuidas täita äriplaani tabelit 6 - kas kajastada toetuse alla investeeringute käibemaksuta osa või investeeringu kogu maksumus? Segadust tekitab siin asjaolu, et teiste toetusemeetmete juures määratakse see ära, aga selle meetme juures pole mingeid määranguid käibemaksu toetamise tingimuste kohta. Vastus: Käibemaksu arvestuse puhul kehtivad samad põhimõtted mis teiste meetmete puhul, st et kui taotleja on käibemaksukohustuslane, siis investeeringuobjektiga kaasnevat käibemaksu ei saa arvestada abikõlblikuks. Seega äriplaani tabel tuleb täita vastavalt sellele, kas käibemaks saadakse tagasi või mitte ehk kas investeeringuobjekti käibemaks on toetatav või mitte. Kuna meetme määrus ei kehtesta selles osas ühtseid aluseid, siis menetlemisel lähtuma konkreetselt igast individuaalsest olukorras, st käibemaksukohustuslase staatusest seoses investeeringute tegemise ajaga.
20. Tootja on olnud 10 aastat põllumajandusteenuseid ( silo tegemine, teravilja puhtimine, kuivatamine, jmt) osutavas ja põllumajandussisendeid ( väetised, söödad, jne.) müüvas masinaühistus tegevdirektor. Kas saab hindepunkte töökogemuse eest? Vastus: Üldjuhul lähtume põhimõttest, et isik peab olema töötanud põllumajandusettevõttes. Vajadusel võime ka kontrollida antud ettevõtte põllumajandusliku müügitulu, mis peab olema üle 50%. Samas võib lugeda ka põllumajandusvaldkonda otseselt teenidavas ettevõttes töötamise kogemust põllumajanduskogemuseks. St otseselt silo teenuse osutamine, teravilja koristus jne. Juhul kui tegemist on vahendusteenusega või ainult põllumajandussisendite müügiga, siis ei ole tegemist põllumajanduskogemusega.
21. Kas toetatakse lauda ostu - kuludokument on kinnistu ost ehk siis laudahoone koos hoonealuse maaga, muud maad pole. Vastus: Kinnistu ostmine koos hoone ja selle alla kuuluva maaga on toetatav. Ülejäänud maa puhul, mis ei kuulu ehitise alla, tuleb jälgida 10% reeglit kogu investeeringu maksumusest.
|