Maaparandussüsteem on maatüki lahutamatu osa ja kuulub maaomanikule. Seega vastutab maaparandussüsteemi hoiu eest peamiselt maaomanik või maavaldaja.

Käesoleva trükise ülesanne on esmavajaliku teabe andmine maavaldajatele maaparandushoiu korraldamisest tulenevalt 2003. aastal vastu võetud Maaparandusseadusest (RT I 2003, 15, 85).

Nii kaua kui maad kasutatakse, nii kaua teda ka parandatakse. Kes seda ei tee, süüdistagu vaid iseennast, kui tema maa vilja ei kanna.

Varasematel aastakümnetel oli maaparandusel põhiline töö liigniiske maa kuivendamine põllu- ja metsamajanduse vajadusteks.

Tänapäeval on põhiline ülesanne olemasolevate ja perspektiivselt vajalike kuivendussüsteemide keskkonnasõbralik hoid.

Maaparandussüsteem on maatüki lahutamatu osa ja kuulub maaomanikule. Seega on peamine vastutaja maaparandussüsteemi hoiu eest maaomanik või maavaldaja.

Peale maavaldaja kulutuste maa kasutamiseks tekivad täiendavad kulutused veekogude majandamisel, mis tulenevad  riigi (ühiskonna) ühisvajadustest või seadusega sätestatud erinõuetest (piirangutest) nagu:
•loodusressursside hoid ja säästlik kasutamine;
•avalike ja avalikult kasutatavate, reostustundlike ja kalamajandusliku tähtsusega veekogude hoid;
•keskkonnaseisundi ja veekaitse parendamine;
•loomastiku elukohtade ja rännuteede kaitse;
•tingimuste loomine ja säilitamine põllumajandusliku tootmise ja muu ettevõtluse arenguks maapiirkondades;
•muud piirangud.
     Nende nõuete täitmisest tekkivate täiendavate kulutuste katmine peaks toimuma mingi kindla protsendi ulatuses riigieelarvest enne ühiseesvoolu majandamiskulude jaotamist maavaldajate vahel.

MAAPARANDUSSEADUSEST
Seadus sätestab nõuded maaparandussüsteemi projekteerimisele ja ehitamisele ning maaparandushoiule; mittetulundusühinguna tegutseva maaparandusühistu asutamise ja ühistu tegevuse erisused ning seaduse täitmise üle teostatava riikliku järelevalve  korra ja vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.

Seadus ei käsitle maaparandustööde finantseerimist ega maaparandushoiu toetustega seonduvat. Need küsimused on reguleeritud Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusega.

Seaduse rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks kehtestatakse 21 alamastme rakendusakti, mis käsitlevad kogu maaparandusalast reguleerimist vajavat problemaatikat.

MAAPARANDUSHOIU KORRALDAMINE

Maaparandushoid on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine, happeliste muldade lupjamine, agromelioratiivsete ja kultuurtehniliste tööde tegemine maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa viljelusväärtuse säilitamiseks ning suurendamiseks.

Maaparandushoidu korraldavad:
1)maavaldaja;
2)maavaldajad, kes saavad kasu ühiseesvoolu toimimisest, kas seltsingulepingu alusel või käesolevas seaduses sätestatud maaparandusühistu kaudu;
3) riik maaparandusbüroo kaudu riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude osas. Ühiseesvool on eesvool, mis tagab mitmel kinnisasjal asuva maaparandussüsteemi toimimise.

Maavaldaja
Maavaldaja peab maaparandussüsteemi ja selle maa-ala kasutamisel tegema vajalikke maaparandustöid, et maaparandussüsteem selle kasutamise kestel vastaks järgmistele nõuetele:
1)reguleeriv võrk peab tagama maaviljeluseks sobiva mullarežiimi ja   minimeerima reostuse leviku ohtu;
2)eesvool peab tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure isepuhastusvõimega.
Maavaldaja ei tohi maaparandushoiutöid tehes takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandussüsteemi kahjustanud isik on kohustatud sellest viivitamata teavitama maavaldajat ja maaparandusbürood ning tekitatud kahjustuse kõrvaldama. Kui ta ei kõrvalda kahjustust, teeb seda omal kulul maavaldaja, kellel on õigus kahjustuse kõrvaldamise kulud nõuda tagasi kahjustuse tekitanud isikult.

Seltsing
Seni on maaparandushoiu ühiseks korraldamiseks asutatud põhiliselt maaparandusühistuid kui mittetulundusühinguid.
Mittetulundusühingute seadus sätestab, et mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse, ei ole juriidilised isikud ja neile kohaldatakse seltsingu kohta sätestatut. Võlaõigusseaduses on seltsingu olemus ja tegevus sätestatud paragrahvides 580 - 618.
Seltsingulepingut nimetati varem ühise tegutsemise lepinguks või koostöö lepinguks. Osapooled (seltsinglased) võivad olla kaks või enam isikut (nii juriidilist kui füüsilist), kes kohustuvad ühiselt tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks. Seltsingulepingu alusel ühinemisel uut juriidilist isikut ei teki ja seltsingut ei pea registreerima äriregistris ega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.
Seltsinguid on otstarbekas asutada väiksemate ühiseesvoolude hoiuks.

Maaparandusühistu
1)Asutamine
Maaparandusühistu asutatakse mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras:
§ ühistu tegevuspiirkonnas asuvate nende kinnisasja omanike otsuse alusel, kelle omandis on üle 1/3 maaparandussüsteemi maa-alast  või
§ ühistu tegevuspiirkonnas asuvate nende kinnisasja omanike otsuse alusel, kelle omandis on üle 1/3 selles tegevuspiirkonnas asuva ühiseesvoolu pikkusest, millise hoiuks ühistu asutatakse.
2)Tegevuspiirkond
Ühistu tegevuspiirkond määratletakse sobivas mõõdus olemasoleval kaardil, millel märgitakse reguleeriva võrgu ja ühiseesvoolu, mille hoiuks ühistu asutatakse, paiknemine ja valgala piir.
Maaparandusbüroo annab õiendi ühistu tegevuspiirkonnas asuvate kinnisasjade omamise kohta, kelle maal asub reguleeriv võrk või ühiseesvool, ning andmed kinnisasjal asuva maaparandussüsteemi maa-ala pindala või ühiseesvoolu pikkuse kohta.
3)Asutamiskoosolek
Asutamiskoosoleku kutsuvad kokku asutajad, kes korraldavad kõik vajalikud toimingud koosoleku läbiviimiseks. Koosolekust peab teavitama kiõiki ühistu tegevuspiirkonnas asuvaid kinnisasja omanikke, kelle omandis on maaparandussüsteemid vastavalt maaparandusbüroo antud õiendile.
Asutamiskoosolek võtab vastu otsuse maaparandusühistu asutamise kohta. Asutamise poolt peavad hääletama kinnisasja omanikud, kelle omandis on üle 1/3 maaparandussüsteemi maa-alast asutatava ühistu tegevuspiirkonnas või 1/3 selles tegevuspiirkonnas asuva ühiseesvoolu pikkusest, mille hoiuks ühistu asutatakse. Asutamiskoosolekul sõlmitakse asutamisleping, mille lisana kinnitatakse ka ühistu põhikiri.
4)Liikmed
Ühistu kohustuslikud liikmed on ühistu tegevuspiirkonnas asuvate kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjadel asub maaparandussüsteem. Ühistu tegevuspiirkonnas asuva kinnisasja omanik saab ühistu liikmeks alates ühistu õigusvõime tekkimisest, sõltumata sellest, kuidas ta ühistu asutamise suhtes hääletas või kas ta võttis hääletamisest osa.
Ühistu liikmeks võib astuda ka kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal ei asu maaparandussüsteemi, kuid kes saab kasu ühistu põhikirjalisest tegevusest.
Riik osaleb ühistus kohustusliku liikmena. Riigi õigusi ühistu liikmena teostab valitsuse määratud minister või maavanem, kes võib volitada riiki esindama asjaomase ministeeriumi või maavalitsuse ametniku.
5)Olemasolevate ühistute tunnustamine
Enne 2003. aastal vastu võetud Maaparandusseaduse jõustumist asutatud mittetulundusühing, kelle üks põhikirjalisi eesmärke on maaparandushoid ja kes soovib jätkata tegevust maaparandusühistuna, peab viima oma põhikirja vastavusse kõnealuses seaduses ühistu põhikirjale esitatud nõuetega hiljemalt 2004. aasta 1.juuliks.
Valitsus määrab riigi õigusi teostava ministeeriumi või maavalitsuse kolme kuu jooksul arvates ühistu põhikirja vastavusse viimisest seadusega.

Maaparandushoiukavad
1)Alamvesikonna maaparandushoiukava
Maaparandushoiutööde sihipäraseks korraldamiseks koostatakse alamvesikonna maaparandushoiukava, mis on kooskõlas veeseaduse alusel koostatava vastava veemajanduskava põhimõtetega. Maaparandushoiukava sisu- ja vorminõuded ning kava koostamise korra kehtestab põllumajandusminister.
2)Alamvesikonna maaparandushoiukava avalikustamine
Enne avalikustamist kooskõlastatakse maaparandushoiukava alamvesikonna territooriumil asuva maavalitsuse, maakonna keskkonnateenistuse ja kohaliku omavalitsusega.
Maaparandushoiukava avalikustatakse maakonnakeskustes, kus korraldatakse kava väljapanek ja arutelu kolme kuu kestel. Parandatud ja täiendatud maaparandushoiukavad  kinnitab põllumajandusminister ja need avalikustatakse ministeeriumi veebilehel www.agri.ee.
Alamvesikondade maaparandushoiukavade alusel koostatud vesikonna maaparandushoiukava kinnitab valitsus. Vesikonna maaparandushoiukava peab olema kinnitatud 2008. aasta 1.aprilliks.
3)Maaparandusühistu maaparandushoiukava
Tegevusaasta maaparandushoiukulude määramiseks koostab ühistu juhatus alamvesikonna maaparandushoiukavast lähtuva aastakava.
Kuni alamvesikonna maaparandushoiukava kinnitamiseni koostab ühistu juhatus tegevusaasta maaparandushoiukulude määramiseks oma maaparandushoiukava, lähtudes eesmärgist, et hoiutööd tagaksid maaparandussüsteemi toimimise.

Maaparandushoiukulud
Maaparandushoiukulud on ühistu maaparandushoiu tegemiseks vajalikud kulud. Asjaõigusseaduse § 27 sätestab, et asjale tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse asja või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.
Maaparandushoiukulude aastamakse suuruse ja maksmise tähtaja ühistu liikmetele määrab ühistu üldkoosolek. Kulude tasumisel võib nõuda ettemaksu. Tasumisega viivitavalt kinnisasja omanikult võib ühistu juhatus alates maksetähtpäevale järgneva kuu esimesest päevast nõuda viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest.
1)Ühistu asutamiskulud:
•asutamisdokumentatsiooni koostamine;
•põhikirja koostamine;
•asutamiskoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine;
•tegevuskava koostamine;
•registrisse kandmise toimingud;
•muud asutamisega seotud kulud.
2)Ühistu halduskulud:
•tööruumide sisustus ja infotehnoloogia (riist- ja tarkvara) ostmisel makstud soetusmaksumus;
•raamatupidamisteenuse eest makstud teenustasu;
•põhitegevusega seotud ühistu liikmete koolitustasu;
•messidel ja näitustel osalemise eest makstud osavõtutasu;
•muud halduskulud.
3)Hoolduskulud:
•ühistu liikmete poolt ühistule hoiule antud ühiseesvoolude korrashoiuks tehtud vajalikud kulud;
•ühistu poolt muude põhikirjaliste ülesannete täitmiseks tehtud kulud (teedehoid, maastikuhoid, veemajandusobjektid jms.).
4)Heakorrastuskulud:
•ühiseesvoolude kaldavööndite rajamis- ja hoolduskulud;
•teiste põhikirjaliste ülesannete täitmiseks tehtavad heakorrastustööd.
5)Remondifond:
Põhikirjas ettenähtud remonditöödeks kogutav remondifond.

MAAPARANDUSSÜSTEEMI HOOLDUSTOETUS

1)Maaparandussüsteemi hooldustoetus on rahaline abi, millega riik osaliselt hüvitab põllumajandusmaale või põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatavale eluasemekohtade maale rajatud maaparandussüsteemi hooldustööde maksumuse.
Toetatavate hooldustööde loetelu ja hooldustöödele esitatavad nõuded on põllumajandusminister kehtestanud 14. märtsi 2003 määrusega 29 “Maaparandussüsteemi hooldustööde loetelu, milleks maaparandussüsteemi hooldustoetust antakse ja hooldustöödele esitatavad nõuded”.
2)Toetust saab taotleda põllumajandustootja, kes valdab põllumajandusmaal või eluasemekohtade maal paiknevat maaparandussüsteemi, ja mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eemärk on maaparandushoid ja kes hooldab maaparandussüsteemi, mis ei ole kantud riigi poolt korrashoitavate eesvoolude nimekirja.
3)Toetuse ühikumäära hooldustööde kaupa kehtestab põllumajandusminister. Põllumajandusminister kehtestab taotlejale antava hooldustoetuse maksimaalsuuruse, mis võib olla erinev põllumajandustootjale ja mittetulundusühingule.
4)Maaparandussüsteemi hooldustoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra on põllumajandusminister kehtestanud 14.märtsi 2003 määrusega nr.28. Määruse lisadena on kinnitatud taotlusvorm maaparandussüsteemi hooldustoetuse saamiseks  ning maaparandussüsteemi hooldustööde aastakava vorm.

Maaparandussüsteemi hooldustoetuse taotlemine ja määramine
•Hooldustoetuse taotlemiseks tuleb esitada ettenähtud ajaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotlus ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.
•PRIA kontrollib andmete õigsust ja taotleja vastavust maaparandussüsteemi hooldustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise 20 tööpäeva jooksul alates taotluste esitamise tähtpäevast.
•PRIA arvutab taotlejale makstava hooldustaotluse suuruse, arvestades ettenähtud toetuse määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust.
5)Maaparandussüsteemi hooldustoetuse maksmine
•Taotleja peab esitama PRIA-le kirjaliku kinnituse hooldustööde tegemise kohta viie päeva jooksul pärast tööde lõpetamist.
•Hooldustoetuse taotlejale, kelle taotletava toetuse suurus ületab taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust, antakse toetust kehtestatud maksimaalsuuruses, sellisel juhul on taotlejal õigus vähendada maaparandussüsteemi hooldustööde mahtu vastavaks toetuse maksimaalsuurusele.
•Hooldustoetus makstakse 30 tööpäeva jooksul alates päevast, mil taotleja esitab PRIA-le kinnituse hooldustööde tegemise kohta.

MAAVALDAJA, hoolitse MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE eest!

Kuivendatud maa normaalse harimise ja kõrge saagikuse tagavad korras kuivendussüsteemid. Kuivendussüsteemid on kallid ja võivad hooldamatusest rikneda.

PEA MEELES !
1.Kõik kuivendussüsteemi elemendid (kraavid, truubid, drenaažisuudmed, kaevud)  tuleb üle vaadata vähemalt kord aastas.
2.Kuivendussüsteemid on korras, kui vesi voolab veejuhtmetes takistuseta ja maa on kuiv.
3.Ühel kuivendatud talumaal paikneb ainult osa suurest maaparandussüsteemist. Kuivendusvõrgu korrashoidu, remonti ja ümberehitust tuleb teha nii, et ei häiritaks naabermaa kasutust ega tekitataks naabrile kahju.
4.Kuivendussüsteemi on vaja hooldada pidevalt:
•niita kraavidelt hein ja võsa ning puhastada kraavid ja truubid voolu-takistustest  (sete, praht);
•puhastada ja korrastada drenaažisuudmed, et vesi saaks takistamatult voolata;
•puhastada ja hoida korras drenaažikaevud ning nende ümbrus. Kaev peab olema kaanetatud ja märgistatud.
5.Kui kõik hooldustööd on tehtud, ent maa jääb märjaks, võib põhjuseks olla mõni järgmine rike:
•drenaaži ummistumine sette või ookriga;
•drenaažitorude purunemine;
•drenaažikaeviku täitepinnase puudulik veeläbilaskvus
  ABINÕU:  märjaks jäänud kohtadele tuleb paigaldada drenaažifiltrid,  
kasutades selleks põhku, kruusa, saepuru, hagu. 

LOETLETUD RIKETE AVASTAMINE ON KEERUKAS JA VAJAB SPETSIALISTI ABI.

MAAPARANDUSSÜSTEEME ON OTSTARBEKAS HOIDA KORRAS ÜHISELT.
LEPI KOKKU NAABRITEGA, SÕLMIGE ÜHISEKS TEGUTSEMISEKS SELTSINGULEPING JA ASTUGE MAAPARANDUSÜHISTUSSE !

Maaparandussüsteemide rajamise ja hoiu küsimustes abi ja nõu saamiseks võib pöörduda maaparandusbüroo või maaparandus- ja veeühistute liidu poole.

Piirkondlikud maaparandusbürood

Maaparandusbüroode kodulehed asuvad aadressil www.mpb.ee

Maapraranduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo, juhataja Genadi Vassiljev
Lai 39/41-119, 10133 Tallinn, tel. (0) 625 6244, faks (0) 625 6149, e-mail genadi.vassiljev[A]agri.ee, koduleht: www.mpb.ee/eeb
---
Eesti Maaparandus- ja Veeühistute Keskliit, juhatuse esimees Evald Ratassepp
Raudtee 8-1, 11623 Tallinn, tel. (0)  6 722 781, 056 508 800