Väetis. NÕUE 1: Orgaanilisi  ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.

Alus: Veeseadus § 26¹ lg 4² 
Kontroll: Keskkonnainspektsioon

Väetis. NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini.

Alus: Veeseadus § 26¹ lg 4¹
Kontroll: Keskkonnainspektsioon

Väetis. NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus.

Alus: Veeseadus § 26¹ lg 5 
Kontroll: Keskkonnainspektsioon

Väetis. NÕUE 4: Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8 kuu sõnniku ja virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.

Alus: Veeseadus § 26² lg 2, 3 ja 5 
Kontroll: Keskkonnainspektsioon

Väetis. NÕUE 5: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni.

Alus: Veeseadus § 26² lg 5,  § 26³ lg 6, § 29 lg 1-4;
Vabariigi Valitsuse määrus nr 17 § 6 lg 1-2 ja
Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 § 6 lg 1-3 + Lisa 2: "nõutud kaugused" kehtivates seadusaktides 
Kontroll: Keskkonnainspektsioon

Väetis. NÕUE 6: Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud karjatamisel loomade poolt maale jäetavas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Mineraalväetistega on lubatud aastas anda haritava maa ühe hektari kohta selline kogus lämmastikku ja fosforit, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik. Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kilogrammi hektari kohta aastas, tuleb anda jaotatult.

Alus: Veeseadus § 26¹ lg 4;
Mineraalväetistega aastas haritava maa ha kohta lubatud lämmastiku kogused sõltuvalt kasvatatavast kultuurist ja planeeritavast saagist on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 288 lisas.
Kontroll: Keskkonnainspektsioon

Väetis. NÕUE 7: Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks keskkonda.

Alus: Veeseadus § 26,
Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 § 2 ja 3
Kontroll: Keskkonnainspektsioon

Väetis. NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine.
Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on:  
• Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m;
• teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m;
• maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m.

Alus: Veeseadus § 29 lg 2 ja lg 4 p 4  
Kontroll: Keskkonnainspektsioon