Nõuete täitmise kontrollimine ja hindamine

NB! Nõuete hindamise protseduuride lõplikul valmimisel lisanduvad need kodulehele.

ÜLDISED ALUSED

Nõuded kehtivad kalendriaasta järgi ehk 1. jaanuarist 31. detsembrini. Kui nõude rikkumine tuvastatakse 2009. aastal, siis vähendatakse ka 2009. aastal taotletud toetusi.

NB! 2009. aasta 1. jaanuarist hakkavad eelpool toodud toetuste taotlejate jaoks kehtima head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, keskkonnanõuded ja loomade registreerimise ja identifitseerimise nõuded!

Kohapeal kontrollitakse nõuetele vastavuse süsteemi raames 1% otsetoetuste ja 1% maaelu arengukava 2007-2013 toetuste taotlejatest.

Kontrolle viivad läbi:
• PRIA - head põllumajandus- ja keskkonnatingimused (HPK)
• Keskkonnainspektsioon - KM keskkonnanõuded
•  Veterinaar- ja Toiduamet - KM loomade identifitseerimine ja registreerimine
•  Taimetoodangu Inspektsioon – alates 2011 a.

2013 a. lisanduvad kohustuslike majandamisnõuete osas ka loomade heaolu nõuded, mida kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet. Oluline on märkida, et vastavad järelvalveasutused jätkavad loomulikult oma tavapärast tööd ja viivad kontrolle läbi ka nõuetele vastavuse süsteemist eraldi. Kui nõuetele vastavuse nõuete rikkumine on tuvastatud muude kontrollimiste käigus, lähevad ka need rikkumised toetuste maksmisel arvesse.

NÕUETE HINDAMINE

Kõik nõuete rikkumised on kontrolliasutuste poolt ühtse metoodika järgi eelhinnatud hindamismaatriksitega. Hindamisel lähtutakse kolmest kriteeriumist – rikkumise raskus, ulatus ja püsivus. 
Kohapealses kontrollis märgitakse kriteeriumite lõikes hindepunktid, kusjuures madalaim sisestatav hinne on 1 ja kõrgeim on 4:
• Hinde 1 puhul on tegemist väga väikese rikkumisega.
• Hinde 2 puhul on tegemist väikese tähtsusega puudusega.
• Hinde 3 puhul on puudusel oluline tähtsus.
• Hinde 4 puhul on puudusel väga suur tähtsus.

Rikkumise koondhinde saamiseks liidetakse ulatuse, raskuse ja püsivuse punktid kokku. Koondhinde alusel leitakse iga konkreetse nõude rikkumise sanktsioon ehk vähendamise protsent. Koondhinnete ja protsentide suhe on järgmine:

• Koondhinne 3-5 = 1%
• Koondhinne 6-10 = 3%
• Koondhinne 11-12 = 5%

Lisaks vaadatakse, kas tegemist on esmakordse või korduva rikkumisega, korduva rikkumise korral korrutatakse eelneva rikkumise protsent kolmega.

NB! Valdkonna siseselt lähevad arvesse kõrgeimad punktid.

Näiteks: taotleja saab põlluraamatu puuduliku pidamise eest 8 karistuspunkti, mis teeb 3% vähendamist ja tuulekaera tõrje abinõude puuduliku järgmise eest 11 karistuspunkti, mis teeb 5% vähendamist, siis antud valdkonnas vähendatakse toetust 5%.

NB! Kui rikkumised on tuvastatud erinevates valdkondades, siis vähendusprotsendid liidetakse, kuid maksimaalseks toetuse vähendamiseks on 5%. See määr ei kehti juhul, kui tegemist on tahtlikkusega, mida on põhjalikumalt kirjeldatud allpool.

NÄIDE
NB! HINDAMISMAATRIKS VÕIB MUUTUDA
NÕUE: Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa või looduslik rohumaa peab vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud.

Karjamaana kasutataval rohumaal peab olema karjatatud loomi loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse ning ebapiisava tulemuse korral tuleb rohumaa üle niita. Piisavaks loomkoormuseks tuleks arvestada orienteeruvalt 0,5 loomühikut hektari kohta (see on arvestuslikult 1 täiskasvanud veis või hobune 2 ha kohta või 1 noorloom ha kohta või neli täiskasvanud lammast või kümme talle 1 ha kohta). Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada. Niitmise ja karjatamise nõuet ei pea täitma rohumaa rajamise aastal, heinaseemne kasvatamiseks kasutatavatel rohumaadel, heintaimede energiakultuurina kasvatamisel, mahepõllumajanduses kuni 2-aastase haljasväetisena kasutataval rohumaal või looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud loodusobjektil, millel peab nõue olema täidetud hiljemalt 20.augustiks.

NÕUETE HINDAMINE
Taotlejal on 10 rohumaa põldu, iga põllu pindala 10 ha. 3 põldu on niitmata, 4 põllul on niide koristamata:
1 põld – hinnangusliselt 2-3 aastat niitmata
2 põld – niide 5 ha koristamata
3 põld – niide koristamata terve põllu ulatuses
4 põld – sel aastal 3 ha niitmata
5 põld – sel aastal täielikult niitmata
6 põld – 7 ha ulatuses niide koristamata
7 põld – niide koristamata terve põllu ulatuses.

Raskus: kogupind 100 ha. Nõuetele mittevastav pind 10+5+10+3+10+7+10=55 ha, seega 55% ulatuses  3 punkti.
Ulatus: kogupind 100 ha. Nõuetele mittevastav pind 10+5+10+3+10+7+10=55 ha, seega 55% ulatuses  3 punkti.
Ulatuse hindamisel lähtutakse küll maatriksist, kuid samuti hinnatakse, kas nõude rikkumisel kaasneb kaugemale ulatuv mõju või piirdub see põllumajandusettevõttega (umbrohtumuse, tuulekaera leviku puhul, jne).
Püsivus: Hinnatakse kõrgema määra järgi. Üks põld 2-3 aastat niitmata, seega saab 3 punkti.
Kokku saab taotleja nõude rikkumise eest 3+3+3= 9 punkti (3% vähendamist).

ABIKS HINDAMISEL (EK määrus 796/2004 art. 41):

- nõuetele mittevastavuse ulatuse määramisel võetakse arvesse eelkõige seda, kas nõuetele mittevastavusel on kaugemale ulatuv mõju või piirdub see põllumajandusettevõtte endaga;

- nõuetele mittevastavuse raskus sõltub eelkõige nõuetele mittevastavuse tagajärgede olulisusest, võttes arvesse asjaomase nõude või standardi eesmärke;

kas nõuetele mittevastavus on püsiv, sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või nende mõjude mõistlike vahenditega lõpetamise võimalusest

SANKTSIONEERIMINE
Esmane rikkumine, mille puhul on toetussumma vähendamise vahemikuks 1-5%;
Korduv rikkumine, mille puhul on vähendamise  vahemikuks 3-15%;
Tahtlik rikkumine, mille korral ei tohi see vähendusprotsent olla alla 15% ja ülemmääraks võib olla kuni 100% vähendamist ehk toetusest ilmajäämine. Äärmusliku ulatuse, raskuse või püsivuse korral või kui on määratletud korduvaid tahtlikke nõuete rikkumisi, võidakse põllumajandustootja taotlus rahuldamata jätta ka järgmisel kalendriaastal.

Esmane rikkumine
Esmase rikkumise tuvastamise korral lähtutakse lõpliku vähendusprotsendi leidmisel sellest, kas rikkumised on tuvastatud ühes või mitmes valdkonnas. Kui nõude rikkumised on tuvastatud ühes valdkonnas, siis arvesse läheb suurim selle valdkonna nõude rikkumise koondhinne. Kui nõude rikkumised on tuvastatud erinevates valdkondades, siis vähendusprotsendid küll liidetakse, kuid maksimaalne vähendamine võib olla kuni 5% (va tahtliku rikkumise korral).

Ebaolulised rikkumised ja järelkontroll
Kui kohapealses kontrollis tuvastatakse nõuete täitmisel mittevastavus ebaolulises ulatuses ja mittevastavus on taotleja poolt raskusteta kõrvaldatav, võib kontrollija anda taotlejale täiendava tähtaja (üldjuhul kuni 14 päeva) puuduse kõrvaldamiseks ja teha tähtaja möödumisel järelkontrolli. Kui sellisel juhul on järelkontrolli ajaks rikkumine eemaldatud, ei loeta nõuet rikutuks ning toetuste vähendamist ei toimu.

Ebaolulise ulatusega rikkumiseks võidakse heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste (näiteks rohumaa niitmise nõue) puhul lugeda konkreetse nõude täitmata jätmist hinnanguliselt mitte suuremas ulatuses kui 5% kogu taotleja pinnast. Kindlasti lähtutakse rikkumise ebaolulisuse hindamisel esinenud puuduse iseloomust ja selle lihtsa kõrvaldamise võimalikkusest. Samuti tuleb kontrollijal nõuete hindamisel arvestada taotleja põhjendustega, miks on nõue puudulikult täidetud. Rikkumisi, mis kujutavad otsest ohtu inimese või loomade tervisele, ei käsitleta väiksemate rikkumistena (osa keskkonnanõudeid, hiljem osa loomade heaolu nõudeid jne).

Korduvus
Korduvust arvestatakse toetuste lõikes ehk ainult nende toetuste korral, mida taotleti mõlemal rikkumise tuvastamise aastal. Korduvust arvestatakse lisaks juhul, kui toetus  loetakse mõne teise toetuse jätkuks ja selle teise toetuse taotlemise ajal on tuvastatud rikkumine.
Kui rikkumisele järgneva kahe kalendriaasta jooksul esineb uuesti sama standardi või nõude osas korduv rikkumine, siis vähendamise protsendi leidmiseks korrutatakse eelmisel perioodil leitud lõplik sanktsioneerimise protsent korduvuse määraga, milleks on 3. Kui sel moel leitud tulemus ületab korduvuse protsendile määratud piiri (15% vähendamist), siis teavitab PRIA põllumajandustootjat, et sama rikkumise veelkordsel tuvastamisel käsitletakse seda tema tahtliku käitumisena.

Tahtlikkus
Tahtliku rikkumisena käsitletakse ühe ja sama nõuetele vastavuse nõude korduvaid eiramisi pärast põllumajandustootja eelnevat hoiatamist.
Samuti võib kontrolli läbiviija hinnata nõude rikkumise tahtlikuks, kui nõude rikkumisel on väga oluline mõju. Nõude tahtliku rikkumise korral on kontrollival asutusel võimalik määrata toetuse vähendamise protsent (15-100%) olenevalt rikkumise olulisusest.
Lisaks saab tahtlikkust määrata ka kogu nõuetele vastavuse paketile, kui taotlejal on erinevates valdkondades olulised nõuete rikkumised.

Allikas: PRIA koduleht

27.05.2009