Euroopa Liit maaelu arenguks

Nõuete kontrollimine ja hindamine. Üldised alused

NÕUETE KONTROLLIMINE

Nõuded kehtivad kalendriaasta järgi ehk 1. jaanuarist 31. detsembrini. Kui nõude rikkumine tuvastatakse 2010. aastal, siis vähendatakse ka 2010. aastal taotletud toetusi.

Kohapeal kontrollitakse nõuetele vastavuse süsteemi raames 1% otsetoetuste ja 1% maaelu arengukava 2007-2013 toetuste taotlejatest.

Kontrolle viivad läbi

PRIA
(head põllumajandus- ja keskkonnatingimused),
Keskkonnainspektsioon (KM keskkonnanõuded ja 1 HPK nõue) ning
Veterinaar- ja Toiduamet (KM loomade identifitseerimine ja registreerimine).

Lisaks on võimalik osasid nõudeid kontrollida administratiivselt st. kontroll teostatakse registriandmete põhjal, eriti on siinkohal mõeldud loomade registriga seotud nõudeid.

2011 a. lisandub kontrolliasutusena Põllumajandusamet.

2013 a. lisanduvad kohustuslike majandamisnõuete osas ka loomade heaolu nõuded, mida kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet.

Oluline on märkida, et vastavad järelvalveasutused jätkavad loomulikult oma tavapärast tööd ja viivad kontrolle läbi ka nõuetele vastavuse süsteemist eraldi. Kui nõuetele vastavuse nõuete rikkumine on tuvastatud muude kontrollimiste käigus, lähevad ka need rikkumised toetuste maksmisel arvesse.

NÕUETE HINDAMINE

Kõik nõuete rikkumised on kontrolliasutuste poolt ühtse metoodika järgi eelhinnatud hindamismaatriksitega. Hindamisel lähtutakse kolmest kriteeriumist – rikkumise raskus, ulatus ja püsivus. 
Kohapealses kontrollis märgitakse kriteeriumite lõikes hindepunktid, kusjuures madalaim sisestatav hinne on 1 ja kõrgeim on 4:
• Hinde 1 puhul on tegemist väga väikese rikkumisega.
• Hinde 2 puhul on tegemist väikese tähtsusega puudusega.
• Hinde 3 puhul on puudusel oluline tähtsus.
• Hinde 4 puhul on puudusel väga suur tähtsus.

Kategooria         1            2           3            4
Ulatus                          x           
Raskus             x                        
Püsivus             x  
KOKKU 2+3+3=8      

Rikkumise koondhinde saamiseks liidetakse ulatuse, raskuse ja püsivuse punktid kokku. Koondhinde alusel leitakse iga konkreetse nõude rikkumise sanktsioon ehk vähendamise protsent. Koondhinnete ja protsentide suhe on järgmine:

• Koondhinne 3-5 = 1%
• Koondhinne 6-10 = 3%
• Koondhinne 11-12 = 5%

Lisaks vaadatakse, kas tegemist on esmakordse või korduva rikkumisega. Korduvust kirjeldatakse põhjalikult allpool.

NB! Valdkonna siseselt lähevad arvesse kõrgeimad punktid.

Näiteks: taotleja saab põlluraamatu puuduliku pidamise eest 8 karistuspunkti, mis teeb 3% vähendamist ja tuulekaera tõrje abinõude puuduliku järgmise eest 11 karistuspunkti, mis teeb 5% vähendamist, siis antud valdkonnas vähendatakse toetust 5%.

NB! Kui rikkumised on tuvastatud erinevates valdkondades, siis vähendusprotsendid liidetakse, kuid maksimaalseks toetuse vähendamiseks on 5%. Näiteks: taotleja polnud 31. juuliks nõutud niitmisi teostanud ja sai selle eest 9 karistuspunkti ehk 3% vähendamist.

Samuti oli taotlejal probleeme loomade märgistamisega ja selle eest sai taotleja 7 karistuspunkti ehk 3% vähendamist. 3 + 3 = 6%, ent maksimaalseks vähendamise määraks on 5%. see määr ei kehti juhul, kui tegemist on tahtlikkusega, mida on põhjalikumalt kirjeldatud allpool.


NÄIDE
NÕUE:
Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa või looduslik rohumaa peab vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Juhul kui niidet 31. juuliks ei koristata, on hekseldamine lubatud alates 1. juulist.

  1 2 3 4
Tõsidus Mõju nõude eesmärgile praktiliselt puudub Mõju nõude eesmärgile on vähene Mõju nõude eesmärgile on oluline Mõju nõude eesmärgile on väga suur
  Karjatatud, kuid enamus pinnast vajab üle niitmist (väga väike loomkoormus). Niidetud, kuid niide maha jäetud, aga vaal väga hõre. Niitmata/karjatamata, kuid hein hõre, taimik väga kehv või madal. Niitmata/karjatamata või niidetud ja niide paksu vaaluna koristamata.
Ulatus Ei oma mõju kogu tegevusele Mõjutab vähe kogu tegevust Mõjutab oluliselt kogu tegevust Mõju väljub ettevõttest
  Nõuet on rikutud kuni 5% taotletud põllumajandusmaast. Nõuet on rikutud 5-25% taotletud põllumajandusmaast. Nõuet on rikutud üle 25% taotletud põllumajandusmaast. XXXXX
Püsivus Koheselt eemaldatav mõju  Kergesti eemaldatav mõju  Raskesti eemaldatav mõju  Püsiv mõju 
  Niidetud, niide koristatud tähtajast kuni 10 päeva hiljem, kuid kontrolli hetkeks tehtud.  Niidetud, niide koristatud tähtajast üle 10 päeva hiljem, kuid kontrolli hetkeks tehtud.  Põld kontrolli hetkeks niitmata, niide koristamata.  Põld eelnevatel aastatel niitmata/karjatamata. 

NÕUETE HINDAMISE NÄIDE
Taotlejal on 10 rohumaa põldu, iga põllu pindala 10 ha. 3 põldu on niitmata, 4 põllul on niide koristamata:
1 põld – hinnangusliselt 2-3 aastat niitmata
2 põld – niide 5 ha koristamata
3 põld – niide koristamata terve põllu ulatuses
4 põld – sel aastal 3 ha niitmata
5 põld – sel aastal täielikult niitmata
6 põld – 7 ha ulatuses niide koristamata
7 põld – niide koristamata terve põllu ulatuses.


Tõsidus:
Osad põllud täielikult niitmata -> 4 punkti.
Ulatus: kogupind 100 ha. Nõuetele mittevastav pind 10+5+10+3+10+7+10=55 ha, seega 55% ulatuses -> 3 punkti.
Ulatuse hindamisel lähtutakse küll maatriksist, kuid samuti hinnatakse, kas nõude rikkumisel kaasneb kaugemale ulatuv mõju või piirdub see põllumajandusettevõttega (umbrohtumuse, tuulekaera leviku puhul, jne).
Püsivus: Hinnatakse kõrgema määra järgi. Üks põld 2-3 aastat niitmata, seega saab 4 punkti.
Kokku saab taotleja nõude rikkumise eest 4+3+4= 11 punkti (5% vähendamist).

ABIKS HINDAMISEL:

- nõuetele mittevastavuse ulatuse määramisel võetakse arvesse eelkõige seda, kas nõuetele mittevastavusel on kaugemale ulatuv mõju või piirdub see põllumajandusettevõtte endaga;

- nõuetele mittevastavuse tõsidus sõltub eelkõige nõuetele mittevastavuse tagajärgede olulisusest, võttes arvesse asjaomase nõude või standardi eesmärke;

- kas nõuetele mittevastavus on püsiv, sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või nende mõjude mõistlike vahenditega lõpetamise võimalusest.

SANKTSIONEERIMINE
Esmane rikkumine
, mille puhul on toetussumma vähendamise vahemikuks 1-5%;
Korduv rikkumine, mille puhul on vähendamise  vahemikuks 3-15%;
Tahtlik rikkumine, mille korral ei tohi see vähendusprotsent olla alla 15% ja ülemmääraks võib olla kuni 100% vähendamist ehk toetusest ilmajäämine. Äärmusliku ulatuse, raskuse või püsivuse korral või kui on määratletud korduvaid tahtlikke nõuete rikkumisi, võidakse põllumajandustootja taotlus rahuldamata jätta ka järgmisel kalendriaastal.

Esmane rikkumine
Esmase rikkumise tuvastamise korral lähtutakse lõpliku vähendusprotsendi leidmisel sellest, kas rikkumised on tuvastatud ühes või mitmes valdkonnas. Kui nõude rikkumised on tuvastatud ühes valdkonnas, siis arvesse läheb suurim selle valdkonna nõude rikkumise koondhinne. Kui nõude rikkumised on tuvastatud erinevates valdkondades, siis vähendusprotsendid küll liidetakse, kuid maksimaalne vähendamine võib olla kuni 5% (va tahtliku rikkumise korral).

Ebaolulised rikkumised ja järelkontroll
Kui kohapealses kontrollis tuvastatakse nõuete täitmisel mittevastavus ebaolulises ulatuses ja mittevastavus on taotleja poolt raskusteta kõrvaldatav, võib kontrollija anda taotlejale täiendava tähtaja (üldjuhul kuni 14 päeva) puuduse kõrvaldamiseks ja teha tähtaja möödumisel järelkontrolli. Kui sellisel juhul on järelkontrolli ajaks rikkumine eemaldatud, ei loeta nõuet rikutuks ning toetuste vähendamist ei toimu.

Ebaolulise ulatusega rikkumiseks võidakse heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste (näiteks rohumaa niitmise nõue) puhul lugeda konkreetse nõude täitmata jätmist hinnanguliselt mitte suuremas ulatuses kui 5% kogu taotleja pinnast. Kindlasti lähtutakse rikkumise ebaolulisuse hindamisel esinenud puuduse iseloomust ja selle lihtsa kõrvaldamise võimalikkusest. Samuti tuleb kontrollijal nõuete hindamisel arvestada taotleja põhjendustega, miks on nõue puudulikult täidetud. Rikkumisi, mis kujutavad otsest ohtu inimese või loomade tervisele, ei käsitleta väiksemate rikkumistena (osa keskkonnanõudeid, hiljem osa loomade heaolu nõudeid jne).

Korduvus
Korduvust arvestatakse toetuste lõikes ehk ainult nende toetuste korral, mida taotleti mõlemal rikkumise tuvastamise aastal. Korduvust arvestatakse lisaks juhul, kui toetus  loetakse mõne teise toetuse jätkuks ja selle teise toetuse taotlemise ajal on tuvastatud rikkumine (näiteks KST 2007+ -> KSM).
Kui sama nõude või standardi osas on kindlaks tehtud rikkumine enam kui kord üksteisele järgneva kolme aasta jooksul, siis vähendamise protsendi leidmiseks korrutatakse leitud sanktsioneerimise protsent korduvuse määraga, milleks on 3. Juhul, kui ka järgnevatel aastatel tuvastatakse sama nõude või standardi osas korduvaid rikkumisi, korrutatakse iga kord eelmise korduva rikkumise vähendamise määra kolmega. Kui sel moel leitud tulemus ületab korduvuse protsendile määratud piiri (15% vähendamist), siis teavitab PRIA põllumajandustootjat, et sama rikkumise veelkordsel tuvastamisel käsitletakse seda tema tahtliku käitumisena.

NB! Toetussumma arvutamisel võetakse korduvuse korral arvesse ka 2007-2008 aasta nõuete rikkumisi, mis kehtisid enne Nõuetele vastavuse rakendumist. N: põld oli 2008. aastal niitmata ja selle eest saadi karistada ning 2010 leidub sama rikkumine, siis läheb see juba korduvuse alla.

Tahtlikkus
Tahtliku rikkumisena käsitletakse ühe ja sama nõuetele vastavuse nõude korduvaid eiramisi pärast põllumajandustootja eelnevat hoiatamist.
Samuti võib kontrolli läbiviija hinnata nõude rikkumise tahtlikuks, kui nõude rikkumisel on väga oluline mõju. Nõude tahtliku rikkumise korral on kontrollival asutusel võimalik määrata toetuse vähendamise protsent (15-100%) olenevalt rikkumise olulisusest.
Lisaks saab tahtlikkust määrata ka kogu nõuetele vastavuse paketile, kui taotlejal on erinevates valdkondades olulised nõuete rikkumised.

Allikas: PRIA koduleht