Keskkonnaga seotud nõuded tulenevad linnu-, põhjavee-, reoveesette-, nitraadi- ja loodusdirektiividest. Nendele direktiividele vastavad Eesti õigusruumis peamiselt looduskaitseseadus (LKS) ja veeseadus (VS) ning nende alamaktid. LKS – kitsendused kaitse- ja hoiualal ning püsielupaigas. VS – nõuded ja piirangud sõnniku ja väetiste hoidmisele ja kasutamisele, reoveesette kasutamisele, nõuded veekaitsevöönditele.
KOHUSTUSLIKUD MAJANDAMISNÕUDED KM 1 - 5 Kasutades nõuete ees olevaid kastikesi (tehes sinna linnukese), saad nupu Vaata abil tuua ekraanile vaid need nõuded, mis Sinu jaoks on olulised. Sellelt lehelt on võimalik vaid neid nõudeid salvestada (Laadi alla) või trükkida välja (Prindi).
KM1 ja KM5. NÕUE 1.KM1. Loodusliku linnustiku kaitse. KM 5. Kitsendused kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas. Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas, siis peab tal olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek alljärgnevate tegevuste jaoks loa taotlemisel: 1) väikeehitise, sh lautri või paadisilla ehitamiseks 2) ehitusloale, projekteerimistingimustele 3) uue veekogu, mille veepeegli pindala on suurem kui 5 m2, rajamiseks, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
Alus:Looduskaitseseadus § 14 lg 1 Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM1 ja KM5. NÕUE 2.KM1. Loodusliku linnustiku kaitse. KM 5. Kitsendused kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas. Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis, siis on tal (juhul kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti) keelatud: 1) majandustegevus (väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, rohumaade uuendamine poollooduslikel kooslustel, metsa istutamine, maaparandussüsteemi rajamine); 2) loodusvarade (maavara, maavaravaru, loodusliku kivimi, setendi, vedeliku ja gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, kaitsealuste liikide isendite) kasutamine, pinnase teisaldamine ning vee ja jää võtmine pinnaveekogust rohkem kui 30m3/ööpäevas.
Alus:Looduskaitseseadus § 30 lg 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse (VV) määrus kaitseala kaitse eeskiri, Keskkonnaministri (KKM ministri) määrus - püsielupaiga kaitse eeskiri Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM1 ja KM5. NÕUE 3.KM1. Loodusliku linnustiku kaitse. KM 5. Kitsendused kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas. Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitseala või püsielupaiga piiranguvööndis, siis on tal (juhul kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti) keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) puhtpuistute kujundamine, energiapuistu rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.
Alus: Looduskaitseseadus § 31 lg 2 VV määrus kaitseala kaitse eeskiri; KKM ministri määrus - püsielupaiga kaitse eeskiri Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM1 ja KM5. NÕUE 4.KM1. Loodusliku linnustiku kaitse. KM 5. Kitsendused kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas. Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub hoiualal, siis peab tal olema hoiuala valitseja nõusolek: 1) tee rajamiseks; 2) loodusliku kivimi või pinnase teisaldamiseks; 3) maaparandussüsteemi rajamiseks ja rekonstrueerimiseks; 4) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmiseks; 5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamiseks; 6) loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ja poldri kultiveerimiseks või väetamiseks; 7) puisniiduilmelisel alal puude raiumiseks.
Alus: Looduskaitseseadus § 33 lg 1 (Loodusliku kivimi all antud juhul mõeldakse rändrahne ja kive, mille läbimõõt on suurem kui 1 m ning näiteks ehituskeeluvööndis olevaid kive.) Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM1 ja KM5. NÕUE 5.KM1. Loodusliku linnustiku kaitse. KM 5. Kitsendused kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas. Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitsealal või püsielupaigas peab ta arvestama kaitse-eeskirjas toodud ajalise liikumispiiranguga või ajalise piiranguga niitmisele.
Alus: Looduskaitseseadus § 30 lg 2, VV määrus kaitseala kaitse eeskiri, KKM ministri määrus - püsielupaiga kaitse eeskiri Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM1 ja KM5. NÕUE 6. KM1. Loodusliku linnustiku kaitse. KM 5. Kitsendused kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas. Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas, siis peab tal olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek selle maa katastriüksuse kõlvikute piiride ja/või sihtotstarbe muutmiseks loa taotlemisel.
Alus: Looduskaitseseadus § 14 lg 1 p 1 (Eesti liigid, kes võiksid kasvada niidul ja kuuluvad IV lisasse, on järgmised: karvane maarjalepp III kat; nõmmenelk II kat; kaunis kuldking II kat, harilik kobarpea I kat; Saaremaa robirohi II kat; eesti soojunikas III kat; püst-linalehik II kat; palu karukell III kat.) Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM2.NÕUE 1. Põhjavee kaitse ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest. Veeseaduse § 265 lõike 7 alusel kehtestatud nimistusse 1 kuuluvate ohtlike ainete ja prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete juhtimine pinnavette ning nimetatud ainete ja muude saasteainete juhtimine otse põhjavette on keelatud, välja arvatud erandjuhtudel vee erikasutusloa alusel. Nimistusse 2 kuuluvate ohtlike ainete ja prioriteetsete ainete juhtimine pinnavette ja põhjavette on lubatud vee erikasutusloa alusel vastavalt veeseaduse § 2611.
KM2.NÕUE 2. Põhjavee kaitse ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest. Naftasaaduste hoidmisehitised peavad vastama veeseaduse § 26 lg 3, 4 p 2 nõuetele.
Alus: Veeseadus § 26 lg 3, 4 p 2 Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM3.NÕUE 1. Reoveesette kasutamine. Vastavalt veeseaduse § 26 1 lg 2 nõuetele kasutatakse põllumajanduses ainult töödeldud reoveesetet. Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel reoveesette kasutamise nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.
KM3.NÕUE 2. Reoveesette kasutamine. Maal, kuhu on laotatud setet, ei tohi aasta jooksul pärast laotamist kasvatada köögivilja või marju, maitse- ja ravimtaimi toiduks või söödaks ning kahe kuu jooksul pärast laotamist karjatada loomi või varuda loomasööta.
Alus:Keskkonnaministri määrus nr 78 § 12 lg 2 Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM3.NÕUE 3. Reoveesette kasutamine. Reoveesette kasutajal on selle kasutamiseks andja poolt väljastatud dokumendid sette töötlusviisi ja selle analüüsitingimuste kohta ning sette kasutamise üle peetakse arvestust.
Alus:Keskkonnaministri määrus nr 78 § 13 Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM4. NÕUE 1. Nitraadireostuse vältimine nitraaditundlikul alal. Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1.detsembrist kuni 31.märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.
Alus:Veeseadus § 261 lg 42 Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM4. NÕUE 2. Nitraadireostuse vältimine nitraaditundlikul alal. Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5 - 10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1.novembrist kuni 15.aprillini.
Alus: Veeseadus § 261 lg 41 Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM4. NÕUE 3. Nitraadireostuse vältimine nitraaditundlikul alal. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus.
Alus:Veeseadus § 261 lg 5 Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM4. NÕUE 4. Nitraadireostuse vältimine nitraaditundlikul alal. Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8 kuu sõnniku ja virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktstioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.
Alus:Veeseadus § 26 2 lg 2, 3 ja 31 Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM4. NÕUE 5. Nitraadireostuse vältimine nitraaditundlikul alal. Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni.
KM4. NÕUE 6. Nitraadireostuse vältimine nitraaditundlikul alal. NTA alal on sõnniku- ja mineraalväetisega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas. Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg hektarile, tuleb anda jaotatult. NTAl tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetistega haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle 140 kg aastas.
Alus:Veeseadus § 263 lg 3, lg 4, lg 5, lg 6 Kontroll: KM 1 - 5 kontroll: Keskkonnainspektsioon kontrollib taotleja juures kohapeal.
KM4. NÕUE 7. Nitraadireostuse vältimine nitraaditundlikul alal. Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks keskkonda.
