Riiklike programmide "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004-2008" ning "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014" raames läbiviidud rakendusuuringud

Taimekasvatus ja taimetervis (sh aiandus)

2012

Toidukartuli kaubandusliku kvaliteedi ja toiteväärtuse muutused ning seda mõjutavad tegurid
Projekti juht: Sulev Uusna (2007), Edvin Nugis (2008-2011)
Projekti kestus: 2007-2012
Eesmärk: Uurimistöö eesmärgid olid selgitada: 1) mulla üld- ja fütosanitaarset seisundit kartulipõldudel olenevalt eelviljast ja uurida võimalusi mulla mikrobioloogilise aktiivsuse tõstmiseks; 2) olulisemate mullasolevate haigusetekitajate esinemist ja uurida nende arvukuse kõikumise dünaamikat; 3) efektiivsemaid umbrohutõrjevõtteid kartulikatsetes, sealhulgas viljelusvahe mõju kartuli umbrohtumusele; 4) täiustada mugulasaagi moodustamisel fraktsioonilist ühtlikkust, kvaliteeti ja säilivust parandavaid agrotehnilisi võtteid.

 
2010. aastal lõppenud projektid
 
Eesti teravilja kvaliteeti ja ohutust mõjutavad hallitusseened ja nende negatiivse mõju vähendamine
Projekti juht: Heino Lõiveke
Projekti kestus: 2006-2010
Eesmärk oli selgitada: hallitusseente liigilist koosseisu meil kasvatatavatel teraviljadel (rukis, nisu, oder, kaer); millist mõju avaldab levinumate hallitusseentega nakatatus seemnete külviseomadustele, teravilja toidu- ja söödakvaliteedile ning ohutusele; levinumate hallitusseente liikide ohtlikkus; ilmastiku, harimis- ja viljelusviiside mõju vilja hallitusseentega nakatumisele ja teravilja üldtoksilisusele; N-väetamise mõju vilja hallitusseentega nakatumisele, toidukvaliteedile ja teravilja üldtoksilisusele; keemiliste taimekaitsevõtete mõju vilja hallitusseentega nakatumisele, teravilja üldtoksilisusele ja kvaliteedile; levinumate hallitusseente toksiinide esinemine kõrgema üldtoksilisusega viljaproovides; teravilja koristusjärgse käitlemise mõju selle hallitusseentega nakatumisele ja mikrobioloogilisele kvaliteedile; teravilja efektiivseid säilitamisviise ja konserveerimisvõtteid.

Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride toidu- ja söödakvaliteedi parandamise võimaluste selgitamine, rakendades majanduslikult efektiivseid ning keskkonnasäästlikke agrotehnoloogilisi meetmeid
Projekti juht: Malle Järvan
Projekti kestus: 2006-2010
Eesmärk: teraviljade toidu- ja söödakvaliteedi ning küpsetusomaduste parandamise võimaluste uurimine Eesti omamaise toiduteraviljaga varustatuse suurendamise eesmärgil, toidu- ja söödateravilja proteiinitoodangu suurendamine, rapsi saagikuse stabiliseerimine ja seemnesaagi kvaliteedi parandamine, uute kõrge toiduväärtusega õlikultuuride kasvatamise võimaluste selgitamine ja Eestis nende külvipinna laiendamine.

Mulla huumusseisundi ja toitainete bilansi reguleerimise võimaluste ning haljasväetiskultuuride fütoproduktiivsuse selgitamine tava- ja maheviljeluse tingimustes
Projekti juht: Enn Lauringson
Projekti kestus: 2008-2010
Eesmärk oli mulla huumusseisundit ja toitaineringeid mõjutavate tegurite uurimine. Lähtuvalt põhieesmärgist uuriti erinevate haljasväetiskultuuride ja vahekultuuride fütoproduktiivsust, maapealse orgaanilise aine ja juurte moodustamist, toitainete omastamist, mulda viidava orgaanilise aine lagunemist.

Vedelsõnniku (läga) kasutamine rohumaade ja põllukultuuride väetisena ning mõju keskkonnale ja saagi kvaliteedile
Projekti juht: Rein Viiralt
Projekti kestus: 2008-2010
Eesmärgid olid tootmis- ning lapp- ja nõukatsetega selgitada välja eeskätt rohumaale antavad optimaalsed läganormid hektarile (aastas ja üksikute annustena) ja andmise ajad, lähtuvalt agronoomilisest, keskkonnakaitse ja ka  ökonoomilisest aspektist; uurida erineva suurusega läganormide toimet mullale ning kasvatatava kultuuri saagile ja kvaliteedile, rohumaataimiku koosseisule, püsivusele, talvekindlusele ja sileeruvusele; võrrelda rohumaal läga- ja mineraalväetise efektiivsust ja mõju keskkonnale (eeskätt toitainete leostumine); võrrelda läga laotamise ja muldaviimise erinevaid tehnoloogiaid (lohisvooliklaotus, muldaviimine) eeskätt keskkonnahoiu ja majandusliku efektiivsuse seisukohalt.

2008. aastal lõppenud projektid

Orgaaniliste ja mineraalväetiste mõju ja koosmõju põllukultuuridele ning keskkonnale pikaajalises põldkatses intensiiv-, tava- ja maheviljeluse võrdluses
Projekti juht: Alar Astover
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli selgitada orgaaniliste ja mineraalväetiste mõju mulla omadustele ja põllukultuuride saagile pidades silmas erinevaid viljelusvorme. Kolmeväljaline külvikorrakatse (kartul-suvinisu-oder) rajati 1989. aastal Tartu lähedal Eerikal näivleetunud (kahkjale) mullale, mille tähtsus haritava maa fondis on väga suur ning seda eriti Lõuna- ja Kagu-Eesti aladel. Käesoleva projekti raames (2006–2008) võeti katses üheks suunaks ka maheviljelusega (ilma sünteetiliste mineraalväetisteta ja keemiliste taimekaitsevahenditeta) kaasnevate probleemide uurimine võrrelduna tava- ja intensiivmaaviljelusega. Katses on järgmised orgaaniliste väetiste variandid: 1) orgaaniliste väetisteta, 2) tahe veisesõnnik ja 3) alternatiivsed orgaanilised väetised (mahevariant, kus alates 2005. a. ei kasutatud mineraalväetisi ega keemilist taimekaitset). Esimeses ja teises orgaaniliste väetiste variandis oli katsefaktoriks mineraalne lämmastikväetis normidega 0, 40, 80, 120 ja 160 kg N/ha. Alternatiivsete orgaaniliste väetiste variandis katsetatati Eestis uudsena mitmeid alternatiivseid väetusained (lihakondijahu, sealägast biogaasi tootmisel tekkinud tahe separaat, haava puitmassi tootmisjäägid).
Ettekanne

Marjakultuuride sordiaretus ja vaarika ning musta sõstra agrotehnika uuring
Projekti juht: Asta-Virve Libek
Projekti kestus: 2003-2008
Eesmärk oli saada Eesti tingimustele sobivaid talvekindlaid, haigustele ja kahjuritele vastupidavaid, mehhaniseeritud koristuseks ja turu nõuetele sobivaid musta sõstra ja vaarikasorte. Selgitada vaarika varte tiheduse mõju nende kasvu intensiivsusele ja kahjustajate levikule.
Ettekanne

Puuviljakultuuride sordiaretus – kärntõvekindlate õunasortide aretus
Projekti juht: Toivo Univer
Projekti kestus: 2004-2008
Eesmärk oli aretada Eesti uued õunasordid, mis oleksid meie kliimatingimustes vastupidavad, genoomis kärntõveresistentsust kindlustava Va, Vm või Vf geeni sisaldavad ja turul konkurentsivõimelised.
Ettekanne

Marja- ja puuviljakasvatuse taimekaitse täiustamine ning võrdlev uurimine tava- ja maheviljeluses
Projekti juht: Kersti Kahu
Projekti kestus: 2003-2008
Eesmärk oli uute looduslike ja keemiliste tõrjepreparaatide kasutamine marja- ja puuviljakultuuride taimekaitses ning marja- ja puuviljakultuuride mahe- ja tavaviljeluse võrdlemine ning sealjuures ilmnevate probleemide väljaselgitamine.
Ettekanne

Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sordi- ja säilitusaretus ning nendega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud
Projekti juht: Ilmar Tamm
Projekti kestus: 2003-2008
Eesmärk oli parema terasaagi, seisu- ja haiguskindluse ning tera kvaliteediga Eesti kasvutingimustes hästi kohastunud sortide aretamine.

Erinevate bioloogiliste silokindlustuslisandite mõju rohu-, maisi- ja teraviljasilo kvaliteedile ning tulususele
Projekti juht: Are Selge
Projekti kestus: 2006-2008
Eesmärk oli kindlaks teha, millised kindlustuslisandid annavad erineva silomaterjali sileerimisel sööda kvaliteeti silmas pidades kõige efektiivsema tulemuse.
Ettekanne

2007. aastal lõppenud projektid

Ristõieliste õlikultuuride kahjustajaid pärssivate ja kasureid soodustavate ökoloogilis-ökonoomsete kasvatustehnoloogiate kompleksne arendamine
Projekti juht: Marika Mänd
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli leida kasvatustehnoloogia, mis vähendaks ristõieliste kultuuride kahjustajate arvukust, soodustaks taimekahjurite looduslike vaenlaste esinemist ja sellega kahandaks keemilise tõrje vajadust, mis omakorda vähendaks nii tootja kulutusi kui ka tõrje negatiivset mõju keskkonnale.

Sibulköögiviljade agrotehnika täiustamine toodangu kvaliteedi, säilivuse ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgil
Projekti juht: Priit Põldma
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli projekti raames läbiviidud katsete tulemuste põhjal välja selgitada söögisibula, šalottsibula, porrulaugu ja küüslaugu kasvatustehnoloogiad, mis võimaldavad kasvatada kvaliteetset toodangut toiduainetööstusele tooraineks ning värskeks tarbimiseks.

Umbrohtude tõrje rakendusuuringud köögiviljanduses taimekaitse meetmete efektiivsuse ning keskkonna säästlikkuse tõstmiseks
Projekti juht: Ülle Lauk
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli leida herbitsiidide optimaalsed kulunormid, sobivaimad paagisegud ja kasutusajad ning hinnata nende mõju umbrohtudele, peedi ja kapsa saagile ja selle kvaliteedile.

Taimebiotehnoloogia meetodite uurimine kartuli ja aiakultuuride sordiaretuse ja seemnekasvatuse lähtematerjali tervendamisel ja paljundamisel
Projekti juht: Katrin Kotkas
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli täiustada kartuli sordiaretuse ja seemnekasvatuse lähtematerjali haigustest tervendamise tehnoloogiat viiruste elimineerimise efektiivsuse suurendamise läbi. Kartuli seemnekasvatusele parimate majanduslike omaduste ja haiguskindlusega meristeemkloonide selekteerimine põldkatsetes. Välja selgitada kuidas sõltub kartuli meristeemtaimede saak ja mugulate fraktsioonilisus taimede paljundusmeetodist, lehepinna indeksist (LPI) ja kasvuperioodi pikkusest. Aiakultuuride tervendamise majanduslikult efektiivsete biotehnoloogia meetodite välja töötamine taimede paljunduskoefitsiendi, saagikuse ja toodangu kvaliteedi tõstmiseks.

Puuviljade ja marjade viljelemise tehnoloogiate täiustamine toodangu kvaliteedi, säilivuse ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgil
Projekti juht: Kadri Karp
Projekti kestus: 2003-2007

Eesmärk oli selgitada:

• kaltsiumpreparaatide mõju õunte säilivusele, nõrgakasvuliste kloonaluste mõju õunapuude kasvule, saagile ja saagi kvaliteedile;
• uute leheväetiste Eestis kasutamise efektiivsust ja nende mõju maasikate biokeemilisele koostisele;
• ahtalehise mustika seemikute kvaliteeti ja selleks uuriti fenotüübi mõju taimede saagile ja saagi kvaliteedile.
• astelpaju katses sordiomaduste ja korjeaja mõju saagi biokeemilisele koostisele.

Molekulaarsete ja koekultuurimeetodite rakendamine sordiaretuses ja taimse materjali analüüsis
Projekti juht: Erkki Truve, Kadri Järve
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli rakendada Eestis kaasaegsel tasemel meetodid taimse materjali geneetiliseks  analüüsiks.

Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine
Projekti juht: Mati Koppel
Projekti kestus: 2004-2007
Eesmärk oli Eesti-Taani koostööprojekti Taimekaitsealase arvutinõustamise süsteemi katsetamine ja rakendamine Eestis (2000-2002) raames loodud internetipõhise süsteemi I-Taimekaitse (http://taimekaitse.eria.ee) edasiarendamine ja täiendamine informatsiooniga taimekahjustajate bioloogia, taimekaitsevahendite toime ja põllukultuuride sortide haiguskindluse kohta. Samuti pestitsiidide optimaalsete normide ja kasutusaegade kasutamise  selgitamine ja propageerimine põllumeestele. Projekt taotleti eelnevalt finantseeritud projekti Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine (2003-2007) täiendavaks finantseerimiseks ning on sellega väga tihedalt seotud.

Internetipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi (I-Taimekaitse) arendamine ja rakendamine Eestis
Projekti juht: Mati Koppel
Projekti kestus: 2006-2007
Eesmärk oli Eesti-Taani koostööprojekti Taimekaitsealase arvutinõustamise süsteemi katsetamine ja rakendamine Eestis (2000-2002) raames loodud internetipõhise süsteemi I-Taimekaitse (http://taimekaitse.eria.ee) edasiarendamine ja täiendamine informatsiooniga taimekahjustajate bioloogia, taimekaitsevahendite toime ja põllukultuuride sortide haiguskindluse kohta. Samuti pestitsiidide optimaalsete normide ja kasutusaegade kasutamise  selgitamine ja propageerimine põllumeestele. Projekt taotleti eelnevalt finantseeritud projekti Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine (2003-2007) täiendavaks finantseerimiseks ning on sellega väga tihedalt seotud.

Veebipõhise taimekaitse nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine
Projekti juht: Veiko Kastanje
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli Eesti Maaviljeluse Instituudi, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi, Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse ja Eesti Maaülikooli poolt põldkatsetes kogutud andmete ning eelnevate projektide raames rahvusvahelises koostöös loodud tarkvaralahenduste põhjal toimiva internetipõhise taimekaitsealase nõuandesüsteemi arendamine, katsetamine ja rakendamine Eestis, millise koosseisu kuuluksid moodulid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohtude tõrjeks.
Eesti Maaviljeluse Instituudi ülesanded projekti raames: Projekti serverite haldamine, I-Taimekaitse veebipõhise arvutinõuandesüsteemi toimimise ja sellele ligipääsu tagamine ning süsteemi tarkvaraliste rakenduste, kasutajaliideste ning andmebaaside haldamine, täiendamine ja täiustamine vastavalt projekti juhtkomitee ning töökoosolekute otsustele ja suunistele; I-Taimekaitse põldkatsete läbiviimine ning tutvustamine (2003.-2004. a).

Heintaimede sordiaretus ja säilitusaretus, sordiagrotehnika ning seemnekasvatuse alased uuringud
Projekti juht: Ants Bender
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli aretada saagikaid, parema saagi kvaliteediga, hea talve- ja haiguskindlusega, mitmesuguse kasutusotstarbega heintaimesorte.

Kartuli sordiaretus ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud
Projekti juht: Aide Tsahkna
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli kartuli sordiaretuses Eesti oludele sobivate keskvalmivate ja hilisepoolsete, ohtlikematele taimehaigustele ja –kahjuritele vastupidavate toidu- ja tööstuskartulisortide aretamine. Kartuli säilitusaretust tehti Eesti Sordilehele kantud Jõgeva kartulisortidega. Säilitusaretus toimus kloonmeetodil meristeemsest algmaterjalist, tagamaks nende sordiomaste tunnuste säilimise ja sordiehtsuse. Tilk-aglutinatiiv- ja ELISA-testi meetoditel põhineva viiruskontrolli rakendamine seemnekasvatuse algfaasis. Kartuli sordiagrotehnika ning seemnekasvatuse alaste rakendusuuringute raames viidi läbi paralleelseid põhivõrdluskatseid Põllumajandusuuringute Keskuse Kuusiku katsejaamas, et välja selgitada uute aretatavate sortide agrotehnikat ja reageerimist erinevatele klimaatilis-mullastikulistele tingimustele. Seemnekasvatuse  alaselt uuriti meristeemtaimede I põlvkonda koos selle muguljärglaskonnaga.

Köögiviljade sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud
Projekti juht: Maia Raudseping
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli aidata kaasa majanduslikult tasuvate köögiviljade keskkonna- ja ressursisäästlikumale tootmisele ja elanikkonna paremale varustamisele kvaliteetsema, ohutuma, tervislikuma ja mitmekesisema toiduga  uute varajaste, saagikate, haiguskindlate ja Eesti kliimatingimustesse sobivate  köögiviljasortide aretamise ja olemasolevate köögiviljasortide säilitusaretuse, algseemnekasvatuse ning sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alaste  rakendusuuringute kaudu.

Agrometeoroloogiliste prognooside ja kokkuvõtete koostamine
Projekti juht: Laine Keppart
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli:

• jätkata meteoroloogilist ja agrometeoroloogilist seiret põllumajanduse katsepunktides, teadusinstituutides ja muudes asutustes, koondada ja süstematiseerida andmestik ning pikendada seniseid vaatlusridasid;
• anda objektiivne hinnang jooksva aasta ja pikema ajaperioodi ilmale taimekasvatuse seisukohalt nii Jõgeval kui kogu vabariigis;
• varustada Põllumajandusministeeriumi, riikliku arengukava seirekomisjoni, Looduskahjude hindamise komisjoni, põllumajanduse uurimise instituute, nõustajaid, omavalitsusi, põllumehi ja teisi soovijaid vajaliku infoga;
• levitada agrometeoroloogilist teavet, sh ka seniste kogunenud andmete põhjal koostatud agrometeoroloogilisi prognoose.

Koekultuurimeetodite rakendamine sordiaretuses
Projekti juht: Mati Koppel
Projekti kestus: 2004-2007
Eesmärgid olid  teraviljade sordiaretust kiirendava topelthaploidide meetodi rakendamiseks vajaliku laboratooriumi sisustamine ja käikurakendamine. Jõgeva teraviljasortidele (suvi- ja talinisu, oder) ning kohalikele laboritingimustele  sobivate taimede ettekasvatusrežiimide ja koekultuurirežiimide väljatöötamine. Taimsete koekultuurimeetodite edukus on väga tugevasti mõjutatav kasutatavatest genotüüpidest ning laboratooriumi tingimustest. Seetõttu ei saa kasutada universaalseid metoodikaid, vaid igale laboratooriumile tuleb kohandada oma unikaalsed meetodid.

Väetussüsteemide aluste täiustamine lähtuvalt õigusaktidest ja Hea põllumajandustava nõuetest
Projekti juht: Erkki-Gennadi Hannolainen
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli aruandeperioodil väetussüsteemi aluste täiustamiseks vajaliku informatsiooni kogumine pikaajaliste põldkatsete (Kuusiku, Olustvere, Mooste) baasil, põllumuldade väävli ja seleeniga varustatuse-, laktaatlahustuva fosfori ja kaaliumi dünaamika selgitamine, väetiste efektiivsuse hindamine, taimetoitainete leostumise selgitamine põldlüsimeetrite- ja dreenivee kogumise ja keemilise analüüsi alusel. Koguda agrokeskkonnas toimuvate mulla elektrofiiüsikaliste omaduste muutuste iseloomustamiseks vajaliku informatsiooni vegetatsiooni perioodil Linnamäel tava- ja mahetootmise tingimustes ning Sakus Üksnurme katsealal.

Tera- ja kaunviljade saagis proteiinikoguste suurendamise võimaluste selgitamine, rapsi agrotehnoloogiate täiustamine
Projekti juht: Ene Ilumäe
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli uurida:

• segukülvide optimaalset tihedust ja kultuuride vastastikust mõju;
• kultuuride saagikust segu- ja puhaskülvides;
• hernesortide seisukindlust puhas- ja segukülvides;
• proteiinitoodangu suurendamise võimalusi;
• herne järelmõju külvikorras järgnevatele teistele kultuuridele;
• uute õlikultuuride (õlituder, valge sinep) kasvatamist segus hernega;
• rapsi madalate saakide põhjuseid ja saakide suurendamise võimalusi;
• rapsi optimaalset osatähtsust külvikorras- nii rapsi tootmise kui ka viljavahelduse korrastamise seisukohast;
• rapsi väävlitarbe katmise võimalusi;
• rapsi kasvutihedust;
• rapsi lamandumise vähendamist ja selle vältimise võimalusi.

Põllukultuuride osa uurimine mullaviljakuse säilitamisel ökoloogilise tootmise tingimustes
Projekti juht: Ene Ilumäe
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli välja töötada optimeeritud külvikord ökoloogilise tootmise jaoks, selgitada mullaviljakuse säilitamise võimalusi kogu külvikorra tsükli jooksul, põllukultuuride normaalse saagitaseme tagamise ja ökoloogiliselt puhta ja kvaliteetse toodangu kasvatamise võimalusi ning täiendavaid andmeid ökoloogilises tootmises kasutatavate agrotehnoloogiliste võtete kohta.

Täiendavate agrotehniliste võtete abil põllukultuuride kasvu- ja toitumistingimuste parandamise ning kasvatamise tasuvuse suurendamise uurimine
Projekti juht: Malle Järvan
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärgid olid:

• selgitada lupjamise aegade mõju suvinisu saagikusele;
• välja selgitada taimekaitsetöödega ühitatud lehekaudse N-väetamise efektiivsus ja lämmastiku optimaalne norm;
• uurida, kas teatud toiteelementide (magneesiumi, vase, väävli) vaegus mullas on teraviljade saagikust limiteeriv ja saagi kvaliteeti mõjutav faktor;
• selgitada, kas kasvuaegse pealtväetamise ja lehekaudse väetamisega on võimalik parandada teraviljade toitumistingimusi ning suurendada kasvatamise tasuvust;
• selgitada magneesiumsulfaadiga (Bittersalz) väetamise mõju ja efektiivsust suvi- ja talinisul suure väävli- ja magneesiumitarbega mullal;
• võrrelda erinevaid lisandeid sisaldavate lämmastikväetiste mõju ja efektiivsust suvi- ja talinisul suure väävli- ja magneesiumitarbega mullal;
• selgitada talinisu väävlipuuduse katmise võimalusi ja efektiivsust a) väetamisel tahkete NS-väetistega b) lehekaudsel väetamisel NS-vedelväetistega  c) pritsimisel väävlit sisaldava taimekaitsepreparaadiga;
• selgitada Suplo Mikro teraviljaväetise efektiivsust;
• uurida erinevate külvisenormide mõju talinisul;
• uurida, kuidas eelnimetatud agrotehnilised võtted mõjutavad teraviljade kvaliteedinäitajaid.

Kartuli kaubalisust, toiteväärtust ning tarbimisperioodi pikkust suurendavate agrotehniliste võtete uurimine
Projekti juht: Luule Tartlan
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli selgitada agrotehniliste võtete mõju kartuli saagikusele, kaubalisusele ja toiteväärtusele ning kartuli kvaliteedi muutumist säilitamisel.

Integreeritud taimekaitsesüsteemi täiustamine põllukultuuride ja heintaimede kasvatamisel arvestades keskkonnakaitse nõudeid ning majanduslikke aspekte
Projekti juht: Sulev Uusna
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli Eesti olulisemate põllukultuuride (teravili, kartul, heintaimed, raps, rüps) integreeritud taimekaitsesüsteemi (oskuslikult seostatud erinevate meetmete - agrotehniliste, keemiliste jm- kasutamine) täiustamine taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjel, tagamaks seejuures inimeste tervise ja keskkonna ohutus.

Suurema toiteväärtusega söödakultuuride ja -sortide kasvatamisvõimaluste uurimine
Projekti juht: Uno Tamm
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärgid olid:

• rohusööda ainevahetuslikku energiasisaldust mõjutavate tegurite määramine  erinevatel heintaimede liikidel ja sortidel;
• liblikõieliste ja kõrreliste segukülvide kasvatamisel saadud rohusöötade hindamine keemilise koostise ja toiteväärtuse alusel;
• erineva koosseisuga ja toiteväärtusega rohusöötade efektiivsuse määramine.

Söödatootmise tehnoloogiate uurimine, sileerimiskatsed
Projekti juht: Paul Lättemäe
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli uurida:

• uurida söödatootmise tehnoloogiate ja säilitusviiside mõju sööda kvaliteedile;
• selgitada küsimusi, mis tekivad suurema toiteväärtusega söödakultuuride säilitamisel;
• mitmesuguste silokindlustuslisandite mõju uurimine silo kvaliteedile, toiteainete kadudele ja aeroobsele stabiilsusele;
• erineva botaanilise koosseisuga silomaterjali mõju käärimise kvaliteedile.

Ida-kitseherne ja valge mesika säilitusaretus
Projekti juht: Heli Meripõld
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli ida-kitseherne sordi `Gale` ja valge mesika `Kuusiku 1` säilitusaretus ja sordikirjelduses esitatud omaduste ning tunnuste püsimise tagamine ja tootjate seemnega kindlustamine.

Maaviljeluse ja põllumajanduse mehhaniseerimise alaste uute teadmiste avaldamine  I  ja  II
Projekti juht: Erkki-Gennadi Hannolainen
Projekti kestus: 2002-2007
Eesmärk oli instituudis läbiviidavate teadus- arendustööde baasil uute põllumajandusalaste teadmiste levitamine trükiste (raamatud, brozüürid, artiklid, infolehed) näol ja Eesti Maaviljeluse Instituudi veebilehel, seminaride ja konverentside ning õppe- ja teabepäevade korraldamine; ettekannetega esinemine teabepäevadel, seminaridel ja konverentsidel, loengutega esinemine, konsultatsioonide andmine põllumajandustöötajatele, nõustajatele, põllumajandusmasina firmadele jne.

Liblikõieliste heintaimede (lutsern, ristik, ida-kitsehernes, mesikas) seemnete tootmiseks vajaliku agrotehnoloogia täiustamine
Projekti juht: Heli Meripõld
Projekti kestus: 2003-2007
Eesmärk oli erinevate agrotehniliste faktorite mõju uurimine Eestis aretatud liblikõieliste heinte seemnesaagile ja selle kvaliteedile - erinevad külvisenormid, optimaalsed ning sobivad herbitsiidide segud, boorväetise ja desikandi kasutamine ning kahjurite tõrje.

2006. aastal lõppenud projektid

Erinevate mullaharimise ja külvitehnoloogiate mõju uuring tera- ja kaunviljade saagikusele viljavahelduslikus ja monokultuurses külvikorras 
Projekti juht: Peeter Viil
Projekti kestus: 2002–2006
Eesmärk oli uurida erineva põhimullaharimise mõju mulla seisundile (lasuvustihedus, kõvadus, veeläbilaskvus, vihmausside arvukus, toitainete jaotumus), umbrohtumisele, mootorikütuse kulule, põllukultuuride saagile, põllukultuuride saagi kvaliteedile ja masinatöö maksumusele ning selgitada välja erinevate külvitehnoloogiate ja pindmise mullaharimise agregaatide mõju teraviljade saagile.

Põllukultuuride ja heintaimede viljelustehnoloogiate ja vastavate viljelusmasinate Eesti oludele sobivuse uurimine ja nende arvuliste vajaduste selgitamine nii tootmisüksuse kui Eesti seisukohalt tervikuna
Projekti juht: Arvi Kallas
Projekti kestus: 2002–2006
Eesmärgid olid:

• selgitada uute traktorite, mullaharimisriistade, külvikute, istutusmasinate, väetiselaoturite, taimekaitsepritside, koristusmasinate, koristusjärgse töötlemise ja säilitamise masinate tootlikkused, kütuse- ja korrashoiukulud ning mitmesugused töökvaliteedinäitajad;
• selgitada loetletud masinate ja seadmete kütuse-, masina- ja inimtöökulud erineva suurusega tootmisüksustes ja erinevate töömahtude korral;
• töötada välja ja täiustada põllundusmasinate valiku alused erineva suuruse ja tootmissuunaga põllumajandusettevõtetele;
• prognoosida loetletud masinate ja seadmete arvuline vajadus ja nii erineva suurusega tootmisüksustes kui vabariigis tervikuna.

Põllukultuuride tootmise tasuvuse selgitamine sõltuvalt sisendite hindadest, tootmistehnoloogiatest, tootmisüksuste suurusest ja kokkuostuhindadest
Projekti juht: Valdek Loko
Projekti kestus: 2002–2006
Eesmärk oli selgitada põllukultuuride tootmise tasuvust sõltuvalt sisendite hindadest, tootmistehnoloogiatest, tootmisüksuse suurusest ja toodangu hindadest, samuti uurida ja selgitada seoses Eesti EL-iga liitumisega kaasnevaid probleeme.

Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride satelliitnavigatsioonipõhise täppisviljelustehnoloogia kasutusvõimaluste uuring Eesti oludes
Projekti juht: Kalvi Tamm
Projekti kestus: 2002–2006
Eesmärgid:

• maailmas täppisviljelustehnoloogia alal siiani tehtu üldistamine ja tutvustamine Eesti põllumajandustootjale;
• selgitada välja vajalikud eeldused, sobivad masinad ja seadmed, sobivad infotöötluse riist- ja tarkvarad ning piisav majanduslik efektiivsus täppisviljelustehnoloogia rakendamiseks.

Põllumajandustehnika katselabori akrediteerimine põllumajan-dusmasinate ja -tehnoloogiate katsetamise ning testimise võimaluste väljaarendamise teel
Projekti juht: Jaanus Siim
Projekti kestus: 2002-2006
Eesmärgid:

• Katselabori arendamise teel akrediteeritud laboriks tõsta nii põllumajanduse mehhanisee-rimise kui taimekasvatusalaste uurimis-arendustööde taset ja tulemuslikkust, et paremini rahuldada põllumajandustootjate vajadusi. Töö hõlmab uue mõõteparatuuri valikut, soetamist ja kasutuselevõttu, mõõteaparatuuri korrashoidu, katse- ja kasutusjuhendite koostamist, kvaliteedikäsiraamatu täiendamist ja personali koolitust.
• Katsetada uusi põllundusmasinaid ja –tehnoloogiaid ning selgitada nende sobivust Eesti tootmistingimustele.
• Analüüsida masinatööde maksumusi põllutöödel, võrrelda erinevaid tehnoloogilisi va-riante, prognoosida investeeringute ja masinate arvulisi vajadusi.
• Korraldada taimekaitsepritside tehnilist kontrolli, tõsta selle taset ja suurendada mahtu.
• Korraldada Euroopa Ühenduse traktoridirektiivide tõlkimist ja korrigeerida neid terminoloogiliselt.
• Koostada ja täiendada põllumajandustehnika alaseid andmebaase.
• Koostada ja anda välja ülevaateid ning infomaterjale põllumajandustehnika arengu ja uusimate saavutuste kohta mujal maailmas.

2005. aastal lõppenud projektid
 
Uute mullaanalüüside meetodite katsetamine ja evitamine ning erinevate mikroelementide määramiseks sobilike ekstraheerimislahuste kasutusvõimaluste uuringud
Projekti juht: Valli Loide
Projekti kestus: 2001–2005
Eesmärk oli viia kogu väetistarbe määramine (makro- ja mikroelemendid) Eestis kaasaegsele tehnoloogiale (mõõteriistad, väljatõmbelahused) ja sealhulgas vähendada väljatõmbelahuste arvu.

Kiirgus- ja süsihappegaasirežiimi uurimine aastaringses katmiklillekasvatuses
Projekti juht: Ao Pae
Projekti kestus: 2003–2005
Eesmärk oli selgitada välja Eesti tootmistingimustele sobiv ajatuslillede sortiment, eelkõige otsitakse võimalusi  lisavalgustuse efektiivsuse tõstmiseks katmikalal.