Lina (Linum usitatissimum L.) kuulub vanimate kultuurtaimede hulka. Lina tunti juba 5000 aastat e.m.a. Indias, Hiinas, Egiptuses. Sealt levis ta Kreeka ja Vana-Rooma kaudu põhja poole. Maailmas kasvatatakse nii kiu- kui õlilina. Eestis on kasvatatud kiulina. Klimaatilised tingimused, eelkõige temperatuur ja sademete jaotumine vegetatsiooni perioodil, on Eestis linakasvatuseks soodsad.

Turu-uuringutest lähtuvalt nähakse kiulinal suurepärast tulevikku. Linakiu maailmaturu hinnad on viimastel aastatel pidevalt tõusnud ja analüütikute hinnangul jätkub see trend ka tulevikus. Lina perspektiivsuse võti peitub suuresti uute ümbertöötlemise tehnoloogiate kasutuselevõtus, mis võimaldab mitmekesistada ja uuendada toodangut. Näiteks peale täiendatud tehnoloogia kasutuselevõttu ei ole enam linane riie kare. Lina on Euroopas ainus looduslik toormaterjal tekstiilitööstusele.
Linast toodetud kangast peetakse omaduste poolest üheks väärtuslikemaks, kuid mis on siiski taskukohane ka keskklassi kuuluvale kliendile. Lina on sama väärtuslik kui looduslik siid, mohäär, peenike vill ja kõrgkvaliteediline puuvill. Suvel palava ilmaga ei ole paremast materjalist kehakatet kui seda on linasest riidest valmistatu. Selline riietusese on seljas mugav ja jahedust tekitav. Seega riietudes linastesse rõivastesse ei esine tülikat higistamist. Samuti on kuumal suveööl meeldiv uinuda ja hommikul puhanuna ärgata linase voodipesu vahel. Linane riie vastab ka kõige nõudlikumale kliendi soovile.