Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Lubjata tuleb ainult lupjamist vajavaid muldi ja õige normiga, mis selgub lubjatarbe kaardilt või ka pH määramisel kohapeal. Lubiväetiste normi määramisel võetakse arvesse ka lubiväetise neutraliseerimisvõimet.

Majanduskaalutlustest lähtuvalt on soovitav põldu lubjata vajadusest poole väiksema normiga. Korraga antava lubiväetise annuse kõrgemaks määraks on 5...6 t/ha. Suurema lubjavajadusega põldudel tuleks lupjamist teha kahes osas (üks osa künni alla, teine külvieelse mullaharimise eel). Sellega tagatakse lubja ühtlasem mullaga segunemine kogu künnikihis.

Õigel lupjamisel paranevad taimede toitumistingimused. Eestist pärit lubiväetist tuleks eelistada mitmekülgseid, s.o neid, mis sisaldavad lisaks kaltsiumile ka teisi taimetoiteelemente (K, Mg, S, P jne), samuti tolmjaid lubiväetisi (klinkritolmu ja põlevkivituhka) ning dolomiitjaid lubiväetisi (magneesiumirikast lubjakivijahu). Muldade taashapestumise tõttu tuleb põldude lupjamist teha iga 4...7 aasta järel.

Valli Loide,
põllumajandusteaduste doktor
Eesti Maaviljeluse Instituut / Põllumajandusuuringute Keskus


Miks on vaja mulda lubjata?
Kaltsiumi vaesed mullad on väheviljakad   SIIT
Kaltsium on vajalik nii mullale kui taimedele     SIIT
Üheksa põhjust lupjamiseks    SIIT
Kus leidub materjali põldude lupjamiseks    SIIT



Lubimaterjalide kasutamine
LUBJATARBE MÄÄRAMISE TABEL  SIIT
Kaltsiumikao asendamine säilituslupjamise teel    SIIT
Lupjamine kaitseb keskkonda kahjulike mõjude eest    SIIT
Rohumaade lupjamine parandab piimatoodangut    SIIT