- Liigniiskuse tõttu areneb madalikel ja nõgusatel reljeefielementidel muldade soostumine. Soode pindala on aastatuhandete jooksul progressiivselt suurenenud. Kui soostumise kulgu ei tõkestata, jätkub soode pealetung. Praegu hõlmavad sood 24% ja soostunud mineraalmullad 50% Eesti maismaast.

- Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullamassis pidevalt suureneb. Mineraalmuldades on orgaanilise aine varu aastane juurdekasv mõnikümmend kilo hektari kohta. Soostunud mineraal- ja soomuldades võib see ulatuda poole tonnini.

- Mullas ja selle lähtekivimis on kõige kergemini lagunevateks osakesteks paekivi murend. Sellega kaasneb karbonaatide väljauhtumine. Suure karbonaatsusega lähtekivimil kujunenud mullad on leostumise tulemusena karbonaatidest vananenud vaid pindmistes horisontides, vähese karbonaatsusega lähtekivimil kujunenud mullad on põhilises osas või kogu ulatuses juba varem vabanenud karbonaatidest.

- Karbonaatide (paekivimurendi) olemasolu 0...30 cm pindmises kihis pärsib oluliselt mulla viljakust. Kõige soodsam on, kui muld muutub karbonaatseks 60...80 cm sügavusel.

- Mittekarbonaatsed mullad (karbonaadivabal lähtekivimil või sügavalt leostunud mullad muutuvad loomulikus arenguprotsessis üha happelisemaks. Koos sellega süveneb alumosilikaatsete mineraalide lagunemine (happeline hüdrolüüs ja taandumine), ainete sügavamale või mullast väljauhtumine lahustunud ühendite ja tahkete osakestena (leetumine, s.o väljauhtehorisondi moodustumine huumushorisondi all).- Liigniiskus ja sellega kaasnevad protsessid kiirendavad mulla mineraalosa degradeerumist, mulla hapestumist ja toitainete väljauhtumist.

- Põhja-Eesti paekiviste muldade potentsiaalne viljakus nende looduslikus arenguprotsessis suureneb, Lõuna-Eesti happeliste leetunud muldade potentsiaalne viljakus aga väheneb.

-  Leetumise tulemusena on Lõuna-Eesti kunagiste liivsavimuldade pindmised horisondid degradeerunud saviliivmuldadeks (väljauhtehorisondi sälkudes isegi liivaks), saviliivmullad aga liivmuldadeks. Koos sellega on vähenenud ja väheneb kiirenevas tempos edasi (kui muldi ei väetata ega lubjata) taimetoitainete (fosfor, kaalium, raud, kaltsium, magneesium) ning mikroelementide sisaldus.