Õlilina (Linum usitatissimum L.) kuulub kiulinaga samassse liiki. Umbes pool õlilina kasvupinnast kasvatatakse Aasias, vähem Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Eestis on katsetes seemneid saadud 2-3 t/ha.

Tabel 1. Õlikultuuride kasvupind (tuh ha)

*andmed on esialgsed

Kasutatud:
Statistika andmebaas. PM03: Põllukultuuride kasvupind

Eelvili
Sobib hästi teravilja külvikorda, kuid samal põllul võib kasvatada sarnaselt rapsile, rüpsile iga 5-6 aasta järel.

Mullastik
Kõige sobivamad on neutraalsed (pH üle 6,0) küllaldase niiskusega saviliiv ja liivsavi mullad. Vähem sobivad rasked savi- ja kerged liivmullad.

Külv
Lina on külmatundlikuse poolest võrdne odraga, mistõttu teda saab küllalt vara külvata. Kuna linal on küllalt pikk kasvuaeg (4-5 kuud), siis hilisema külvi korral ei pruugi seeme valmida.
Külvatakse 2-3 cm sügavusele normiga 600-800 idanevat seemet ühele ruutmeetrile ehk 50-70 kg/ha.

Väetamine
Väetada vastavalt mullaanalüüsi tulemustele. Arvestama peab sellega, et lina on küllat kergesti lamanduv kultuur, mistõttu piirduda lämmastiku kogusega N 75-85 kg/ha. Keskmise fosfori ja kaaliumi sisaldusega muldade korral anda 2 t seemnesaagi saamiseks 45-50 kg/ha P2O5  ja 90-100 kg/ha K2O.
Õlilina väetamisel on oluline kasutada magneesiumi, boori ja väävlit sisaldavat kompleksväetist.

Taimekaitse
Lina vajab umbrohupuhast mulda, sest on kasvu alguses nõrga konkurentsivõimega.
Haigustest võib esineda lina-närbumistõbi, antraknoos, lina-pigirooste, lina-pruunlaiksus. Seeme tuleks puhtida.
Kahjuritest on levinumad linakirbud, ripslased.

Vaata http://www.plant.agri.ee/?op=body&id=23

Sordid
Sort ‘Flanders' - keskmise taime pikkusega, hea seisukindlusega. Suure saagiga, keskmise kasvuajaga, kuid vars valmib hiljem.
Sort ‘Taurus' - on sarnane sordile ‘Flanders', ent veidi varasema valmivusega. Varred valmivad hiljem.
Sort ‘Lirina' on suure seemnesaagiga, kõrge õlisisaldusega ning hea taastusvõime ja tiheda pinnakatmisvõimega sort.

Vaata http://www.plant.agri.ee/?op=body&id=293

Kasutatud:
Ilumäe, E., Hanson, A., Akk, E. Alternatiivsed kultuurid teraviljakasvatuse täiendajana (hernes, uba, õlituder, õlilina, köömen). (http://www.eria.ee/public/files/Alternatiivsed%20kultuurid_Teraviljafoorum_2007.pdf)
Kaarli, K. 2004. Teised õlikultuurid. Õlikultuuride kasvataja käsiraamat (koost. K. Kaarli). Saku, lk. 116-129.