05.02.2003

Külvikord on maaviljelussüsteemi üks olulisemaid komponente, mis loob  aluse melioratiivsete, organisatsiooniliste ja agrotehniliste abinõude kasutamiseks ning ratsionaalseks maakasutuseks.

1. külvikord peab tagama ratsionaalse tootmise konkreetsetes mullastik - klimaatilistes tingimustes

2. külvikord peab tagama kultuuride ratsionaalse struktuuri, mis võimaldaks teiste agrotehniliste abinõude optimaalse rakendamise korral täita valitud tootmissuunaga püstitatud majanduslikud ülesanded

3. külvikord peab looma eeldused ja tingimused mulla füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste omaduste paranemiseks ja tervikuna mullaviljakuse tõusuks

Külvikordade jagunemine

1. stabiilsed e. klassikalised külvikorrad, milles rakenduvad kõik kolm külvikorda iseloomustavat komponenti:  a) külvikorraväli, b) viljavaheldus e. ajaline vaheldumine ja c) rotatsioon e. kultuuride paigutuslik vaheldumine. Siin on haritav maa  jaotatud külvikorraväljadeks, kultuuridel või kultuurirühmadel on kindel järjestus ning neid kasvatatakse ajaliselt ja paigutuslikult püsivas rotatsioonis. See on kõige otstarbekam külvikord, mis võimaldavad maksimaalselt ära kasutada kõik külvikordade organisatsioonilised ja agrotehnilised eelised.

2. ebastabiilsed e. dünaamilised külvikorrad, milles rakenduvad külvikorra kaks komponenti: a) külvikorraväli  ja b) viljavaheldus.  Siinjuures haritav maa on jaotatud külvikorraväljadeks, kus on planeeritud kultuuride või kultuurirühmade kindel järjestus (viljavaheldus) igale külvikorraväljale eraldi. Paigutuslikku vaheldumist külvikorraväljadel e. rotatsiooni ei toimu. Selle külvikorratüübi peamine ülesanne on tagada kultuuride ajaline vaheldumine e. viljavaheldumine igale külvikorraväljale eraldi.

3. üksikpõllu külvikord, milles on säilinud vaid üks külvikorra komponentidest - viljavaheldus e. kultuuride ajaline vaheldumine. Selle külvikorra rakendamine on põhjendatud neil põllulappidel, mis paiknevad hajutatult ja mida pole võimalik ühendada suuremateks külvikorraväljadeks.

Planeerimise põhinõuded
Külvikorra planeerimise tuleb lähtuda järgnevatest andmegruppidest:

1. mullastikutingimused, agrorühmad ja nende sobivus kultuuride kasvatamiseks

2. maafondi agronoomiline seisund ja agrotehnikat mõjutavad tegurid: kultuuristusaste, veereūiim, reljeef, kivisus jne.

3. põllumajandusettevõtte varustatus põhi- ja käibevahenditega ning majanduslikud võimalused tootmise arendamiseks.

4. osata valida tootmissuund ja spetsialiseeruda tootmissuuna raames

5. valida maaviljelussüsteem: tavaline, intensiivne, integreeritud või alternatiivne ja vastavalt planeerida külvikorrad ning teised agronoomilised ja tehnoloogilised abinõud.

6. lähtuda kultuuride järjestamise agrobioloogilistest alustest, mida kultuuride paigutamisel tuleb arvestada: a) kultuuride otsene ja kaudne mõju mulla keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele (vesi, õhk, toitained); b) kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule; c) kultuuride iseendale järgnevuse taluvus; d) kultuuride väärtus eelviljana.

Külvikordade planeerimine koosneb etappidest:

1. haritava maa kasutamise struktuuri planeerimine
2. haritava maa jaotamine külvikordadesse
3. kultuuride järjestuse planeerimine külvikordades
4. külvikordade eraldamine