Sündmuste kalender












Esileht

Raiheinte saagitaseme võrdlus leetjal kergel liivsavimullal 2000.a.

Tabel 1. Raiheinte saagitaseme võrdlus leetjal kergel liivsavimullal 2000.a.

Liik/sort

Haljasmass, t/ha

Suhteline
saak,

Kuivaine, t/ha 

Suhteline
saak,

1. niide  

2. niide  

3. niide 

kokku 

1. niide 

2. niide   

3. niide  

kokku  

Üheaastane raihein

Limella    27,03 21,39 3,61 52,03 100,0 6,13  4,57  0,70 11,40 100,0 
Varpe    26,24 12,75 2,99 41,98 80,7 6,77  2,80  0,63  10,20  89,5 
Rapid    25,44 15,91 3,53 44,8886,3 5,77  3,35  0,63  9,75   85,5 
Condado    29,89 20,70 4,37 54,96105,6 5,91  4,50  0,91  11,32   99,3 
PD 5%      6,52 2,97 0,91 9,33  1,40  0,53  0,29  1,74   
Itaalia raihein          
Ajax       29,8913,69 4,37 47,95100,0 4,87 2,37  0,80 8,04 100,0 
Danergo       28,04 13,44 3,43 44,91 93,7 4,53 2,34  0,72 7,59 94,4 
Talvike       30,46 14,18 3,48 48,12 100,4 5,05 2,44  0,63  8,12  101,0 
Fabio      30,04 14,23 4,15 48,42 101,0 5,13 2,44 0,80  8,37  104,1 
PD 5%          2,35 1,68 1,25 4,56  0,44 0,26 0,22 0,68  

Kasutatud:
Aavola, R. 2008. Itaalia raihein ‘Talvike' - alternatiiv üheaastasele raiheinale. Põllukultuuride uuemad sordid, nende omadused ja kasvatamise eripära. ISBN 978-9949-15-627-6, OÜ Vali Press, Jõgeva, lk. 78-79.


Kõrreliste heintaimede puhaskülvide saagid madalsoo turvasmullal Kärdes 2007.a.

Tabel 2. Kõrreliste heintaimede puhaskülvide saagid madalsoo turvasmullal Kärdes 2007.a.

Liik
ja sort 

Haljasmassisaak, t/ha 

Suhte-
line 
saak,

Heinasaak, t/ha 

Suhte-
line
saak,

19.
juuni 
30.
juuli 
10.
okt 
kokku 19.
juuni 
30.
juuli 
10.
okt 
kokku 
Aas-rebasesaba 
Haljas 14,33 9,89  5,91 30,12   4,85 2,00  1,50  8,34   
Ohtetu luste 
Lehis 16,18  15,52  5,78  37,48   100,0 5,28  3,22  1,58  10,08 100,0 
Lincoln 19,28  13,44  5,40  38,12   101,7 6,23  2,59  1,42  10,24101,6 
PD 5% 2,56  3,61  2,19  6,68  1,00 0,65  0,45  1,68  
Päideroog 
Pedja      17,37 12,82 4,46 34,65 100,0 4,79  2,49  1,15  8,43   100,0 
Palaton 19,45  11,03  4,55  35,03  101,1  5,31   2,18 1,21  8,70   103,2 
PD 5% 1,77  3,42  2,56  7,60   0,45  0,56  0,63 1,16   
Timut  
Jõgeva 54 17,48 8,63  4,04  30,15   100,0 5,89  1,77  1,04    8,70 100,0 
Tia 17,05  7,25  3,74  28,04   93,0 5,68  1,49  0,97  8,14   93,6 
Tika 15,80  7,31  3,15  26,26   87,1 5,44  1,55  0,81  7,80   89,7 
Comer 17,20   8,12 3,70  29,02   96,3 5,61  1,72  0,98  8,31   95,5 
Goliath 15,97  6,91  3,66  26,54   88,0 5,04  1,48  0,93  7,45   85,6 
Grindstad 14,80  7,25  3,10  25,15   83,4 4,85  1,57  0,85  7,27   83,6 
Tundra 18,39  8,89  5,53  32,81 108,8 6,05  1,83  1,39  9,27   106,6 
PD 5%  2,82 1,42  2,06  4,96 1,04  0,26  0,50  1,48   


Kasutatud:
Aavola, R., Bender, A. 2007. Riikliku programmi "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004-2008" 2007.a heintaimede lõpparuanne.


Heintaimede uued sordid

Sordilehele lisandus 2001.l aastal 49 uut kõrreliste ja liblikõieliste heintaimede sorti, millest 20 on kasvatamiseks muruna. Murusordid võeti sordilehte põllumajandusministri 29. jaanuaril k.a määruse nr 8 kohaselt (RTL, nr 17) ning neid siinkohal ei käsitleta. Tähelepanu tahaks juhtida vaid sellele, et murusordid, mis on Eestis läbinud ametlikud riiklikud sordivõrdluskatsed, on sordilehel tähistatud vastava märkega. Söödaotstarbelisi murusorte võeti sordilehte 29.

LUTSERNI sortidest (Medicago sativa) võeti sordilehele sordid 'Live' ja 'WL 324', ilma seemnetootmise õiguseta. Mõlemad sordid on riiklikes sordivõrdluskatses alates 1999. aastast (katseperiood lõpeb sügisel 2001).
Sordi 'Live' omanik on Taani firma DLF-Trifolium A/S, esindaja Soasepa SK OÜ. Võrreldes sordi 'Daisy' kuivainesaagiga, sordil 'Live' usutavat erinevust ei olnud. Esimese ja teise niite toorproteiinisisaldused jäid madalamaks: vastavalt 17,2% ja 17,5%. Samuti jäi madalamaks suhteline söödaväärtus. Kuid sordi plussiks oli
selle väga hea talvitumine (1...9 palli skaalas 9 palli), sest tavaliselt peetakse lutsernidel esimest talvitumisaastat väga kriitiliseks. Siinjuures tuleb ära märkida asjaolu, et 1999/2000 talv oli soodne kõikidele kultuuridele. Teine hea omadus oli sordi suhteliselt kiire ädalakasv sügisel.
Sort 'WL 324' on pärit Ameerika firmalt ABT, esindaja Older Grupp OÜ. Sort on aretatud kasvatamiseks niisketes tingimustes. Võrreldes teiste katses olnud sortidega, oli sort 'WL 324' usutavalt suurema saagiga. See oli väga hea talvekindluse (8 palli) ja ädala kasvukiirusega (9 palli). 'WL 324' proteiinisisaldus oli võrdne standardsordiga 'Daisy', kuid suhteline söödaväärtus jäi standardsordile alla nii esimeses kui teises niites.

PUNASE RISTIKU sortidest võeti sordilehele ainult üks sort - 'Mars'. Ka 'Mars' võeti sordilehte ilma seemnetootmise õiguseta ning sordivõrdluskatsetes on see alates 1999. aastast. Sordi omanik on Saksa firma Saaten-Union GmbH ja esindaja Older Grupp OÜ. Katses talvitus väga hästi. Saagikuselt ületas statistilise analüüsi alusel usutavalt standardsorti 'Varte', kusjuures tema kuivaine kogusaak oli suurem just esimese niite baasil. Põuatingimustes oli 'Mars' kõige parema kasvuga. Karjatamise seisukohalt on oluline, et selle taimik püsis roheline külmade saabumiseni. 'Mars' on varajane tetraploidne sort.

VALGE RISTIKU sortidest võeti sordilehele koguni neli sorti: 'Klondike', 'Nanouk', 'Retor' ja 'Rivendel', nendest 'Klondike' ja 'Retor' ilma seemnetootmise õiguseta. Sortide 'Klondike', 'Nanouk' ja 'Rivendel' omanik on Taani firma DLF-Trifolium A/S ja esindaja Soasepa SK OÜ. 'Klondike' on riiklikes sordivõrdluskatsetes alates 1999. a. See on suureleheline sort. Saagikuselt, võrreldes sordiga 'Milkanova', usutavat erinevust katses ei olnud, talvekindlus oli väga hea. Sordil oli teistest kõrgem seeduva kiu sisaldus. 'Nanouk' oli riiklikes katsetes aastatel 1998-2000, mil talvitus suhteliselt hästi. See on väikseleheline sort, mis sobib hästi lambakarjamaadele. Väikselehelise sordi omapära on selles, et leheroots on lühike ja pungad risoomil lähestikku, mis põhjustavad taimede madalamat ja küllalt tihedat kasvu. Madal ja tihe kasv teeb aga taimed püsivamaks tiheda karjatamise tingimustele. Seetõttu ei nõuta selliselt sordilt suuremaid saaginumbreid, vaid seda kasutatakse eelkõige karjamaasegudes, kus see püsib paremini kui suurelehelised sordid. 'Rivendel' oli sordivõrdluskatses aastatel 1994-1996. See on samuti väikseleheline sort, millel on täita oma roll alusliblikõielisena karjamaasegudes. Väikeselehelised sordid sobivad väga hästi murusegudesse, kuna lühikese leherootsu tõttu on muru väljanägemine ilusam ja pole vaja nii tihti niita kui suureleheliste sortide kasutamise korral.
Sort 'Retor' on riiklikesse sordivõrdluskatsetesse külvatud 1999. aastal. Sordi omanik on Hollandi firma Advanta Seeds BV ja esindaja Older Grupp OÜ. 'Retor' on keskmiseleheline sort. Saagikuselt jäi katsetes suurelehelisele 'Toomale' küll alla, kuid keskmiselehelist sorti 'Milkanova' ületas. Talvekindlus oli väga hea.
Toorproteiinisisaldus esimesel niitel oli suurem kui sordil 'Tooma', võrdne sordiga 'Milkanova'.

Sordilehele lisandus uue liigina HARILIK NÕIAHAMMAS ning sort 'Norcen'. Sordi omanik on USA firma Peterson Seed Company ja esindaja Older Grupp OÜ. Aretaja andmetel sobib nii karjatamiseks kui niiteliseks kasutamiseks. Riiklikus sordivõrdluses oli 'Norcen' 1998.- 2000. aastal. Esimesel talvel oli mõningaid probleeme talvitumisega, kuid teisel talvel talvitus väga hästi. Saak oli kõrge proteiinisisaldusega.

TIMUTI sortidest võeti sordilehele juurde üks uus sort - 'Lischka'. 'Lischka' omanik on Saksa firma DSV ja esindaja meil Eesti Seeme AS. Riiklikus sordivõrdluses oli aastatel 1998 - 2000. Katses ületas 'Lischka' saagikuselt standardsorti 'Tika' ja selle loomise algus oli üks päev varasem. Oli väga hea talvekindlusega.

ROOG-ARUHEINA sortidest võeti sordilehele Hollandi sort 'Seine'. Sordi omanik on Advanta Seeds BV ja esindaja Eestis Older Grupp OÜ. Sort on nii karjamaa- kui niidutüübiline ja sobib niiskematele aladele. Riiklikusse sordivõrdlusse külvati sort 1999. aastal. Esimesel talvel talvitus väga hästi. Kuivainesaak oli kolmel niitel kokku ~10,5 t/ha. Toorproteiini sisaldus esimesel niitel oli 12,3%.

HARILIKU ARUHEINA sortidest võeti sordilehele kaks sorti: 'Lifara' ja 'Senu'. Mõlemad sordid olid riiklikus katsetuses aastatel 1998-2000.
Sort 'Lifara' on pärit Saksa firmalt DSV, sordi esindaja Eesti Seeme AS. 'Lifara' oli katses kõige saagikam, teistest suurem oli selle saak veel suve lõpul kolmandal niitel. Oli väga hea ädalakasvu ja talvekindlusega. Sordi 'Senu' omanik on DLF-Trifolium A/S Taanist ja esindaja Soasepa SK OÜ. Sort sobib nii karjatamiseks kui niiteliseks kasutamiseks. Katses olulisi erinevusi võrreldes standardsortidega 'Arni' ja 'Darimo' ei ilmnenud ei saagi ega muude näitajate osas. Talvitus nagu teisedki sordid väga hästi.

KERAHEINA sortidest võeti sordilehele Hollandi firma Cebeco Zaden BV sort 'Ambassador'. Sordi esindaja Eestis on Soasepa SK OÜ. Sort oli riiklikus sordivõrdluses aastatel 1998-2000. On niidu- ja karjamaatüübiline. Sordi 'Ambassador' kahe aasta keskmine kuivaine kogusaak oli praktiliselt võrdne standardsordiga 'Jõgeva 220', kuid mõlemal aastal ületas kolmanda niite saagilt standardit. Talvekindlus oli väga hea, suhteline söödaväärtus kõrgem kui standardil.

OHTETU-PÜSIKLUSTE sortidest lisandus sordilehele sort 'Lincoln'. See võeti lehte ilma seemnetootmise õiguseta. Riiklikus sordivõrdluses alates 1999. aastast. Sordi omanik on Nebraska AES ja esindaja Older Grupp OÜ. Katses talvitus väga hästi. Kuivaine kogusaak oli ~9,5 t/ha ja toorproteiinisisaldus 11,1%.

AASNURMIKA söödaotstarbelisi sorte võeti sordilehte kaks: 'Limagie' ja 'Monopoly'. Mõlemad sordid olid riiklikus sordivõrdluses aastatel 1998-2000. 'Limagie' on Saksa firma DSV sort, mille esindajaks Eesti Seeme AS. Katses ületas omadustelt tunduvalt standardsorti 'Esto': oli varajasem, kõrgema kasvuga, intensiivsema ädalakasvuga ja väga hea talvitumisega. Seeduva kuivaine osatähtsus oli standardist väiksem. Sordi 'Monopoly' omanik on Advanta Seeds BV ja esindaja Older Grupp OÜ. Sobib nii söödakultuurina kasvatamiseks kui murusegudesse. Söödaotstarbelises katses oli ta standardsordist 'Esto' suurema saagiga, varajasem, intensiivsema ädalakasvuga ning väga hea talvekindlusega.

KARJAMAA RAIHEINA söödaotstarbelistest sortidest võeti sordilehte neli uut sorti: 'Calibra', 'Herbie', 'Mathilde' ja 'Mikado'. Kõik sordid võeti lehte ilma seemnetootmise õiguseta ja need on riiklikus sordivõrdluses alates 1999. aastast.
Sortide 'Calibra', 'Mathilde' ja 'Mikado' omanik on DLF-Trifolium A/S ja esindaja Soasepa SK OÜ. 'Calibra' on tetraploidne sort. Esimesel talvel talvitus väga hästi. Saak oli usutavalt suurem standardsortidest 'Tivoli' ja 'Napoleon', ädalakasv võrdne. Teine tetraploidne sort 'Mathilde' oli veidi varasema loomisajaga kui 'Calibra'. Katses oli väga hea talvitumisega ja ädalakasvuga. Võrreldes standardsortidega, oli saak usutavalt suurem. 'Mikado' on diploidne sort. Saak oli standardsordist 'Raidi' usutavalt suurem, talvitus väga hästi.
Sordi 'Herbie' omanik on Advanta Seeds BV ja esindaja Older Grupp OÜ. On diploidne sort, hilise loomisajaga. Saagi poolest ületas teisi karjamaa raiheina sorte tunduvalt. Väga hea talvitumisega.
ÜHEAASTASE RAIHEINA sorte võeti sordilehte kaks: 'Barspectra' ja 'Peleton', mõlemad ilma seemnetootmise õiguseta. Sort 'Barspectra' on pärit Hollandi firmalt Barenbrug Holland BV, esindaja Mecro AS. 'Barspectra' oli riiklikes sordivõrdluskatsetes 1999. aastal. On tetraploidne sort. Kuivaine kogusaagilt ületas standardsorti 'Limella', toorproteiinisisaldus jäi nii esimesel kui teisel niitel alla standardsordile. Hea söödaväärtusega.
Sordi 'Peleton' omanik on Advanta Seeds BV ja esindaja Older Grupp OÜ. Oli riiklikus sordivõrdluses aastal 2000. See on tetraploidne sort. Kuivaine kogusaagilt oli võrdne sordiga 'Limella', kuid ületas tunduvalt toorproteiinisisalduselt standardit, seda nii esimeses kui teises niites. Ädalakasvu kiirus võrdne standardiga.

ITAALIA RAIHEINA sorte võeti sordilehte neli: 'Barextra', Barmultra', 'Lubina' ja 'Montblanc', ilma seemnetootmise õiguseta. Kõik sordid on riiklikus sordivõrdluses alates 1999. aastast ning on tetraploidsed.
Sortide 'Barextra' ja 'Barmultra' omanik on Barenbrug Holland BV ja esindaja Mecro AS. Kuigi aretaja soovitab kasvatada neid kui üheaastasi kultuure, olid need katses ületalve ning talvitusid sama hästi kui teised itaalia raiheina sordid. Mõlema sordi ädalakasvu kiirus oli võrdne standardsordiga 'Ajax', kuivaine kogusaak ületas aga usutavalt standardsorti. Ka esimese ja teise niite toorproteiinisisaldused olid suuremad kui standardsordil. Sort 'Lubina' on pärit Taani firmalt Dlf-Trifolium A/S, selle esindaja on Soasepa SK OÜ. Väga hea talvekindlusega. Oli kõigis niidetes kõige suurema kuivainesaagiga. Ädalakasvu kiirus oli katses parem kui standardsordil. Esimesel niitel väga kõrge proteiinisisaldusega (~13%), mis jäi teistes niidetes tagasihoidlikumaks. Sordi 'Montblanc' omanik on Advanta Seeds BV, esindaja Older Grupp OÜ. Kuivaine kogusaagilt ületas sorti 'Ajax', samuti esimese ja teise niite toorproteiinisisalduselt. Talvitus samuti väga hästi.
Uue liigina lisandus sordilehele FESTULOLIUM ja sort 'Perun', ilma seemnetootmise õiguseta. Sordi omanik on DLF-Trifolium A/S, esindaja Soasepa SK OÜ. Sort külvati riiklikusse sordivõrdlusse 1999. aastal. 'Perun' on saadud liikide Lolium multiflorum ja Festuca pratensis tetraploidsete sortide ristamisel ning see on Lolium multiflorum tüüpi. Oli katses üheaastasest ja itaalia raiheinast suurema kuivaine kogusaagiga (~13,8 t/ha), proteiinisisaldus esimesel niitel jääb madalamaks, teistel niidetel võrdne.

PÄIDEROO sorte lisandus sordilehele kaks: 'Palaton' ja 'Venture'. Mõlemad sordid olid riiklikus sordivõrdluses aastatel 1998-2000. Sortide omanik on Ameerika firma Peterson Seed Company, mille esindajaks Older Grupp OÜ. Sordid sobivad niisketele ja kuivadele muldadele. 'Palaton' on kahe aasta kokkuvõttes veidi suurema kuivaine kogusaagiga, esimese niite toorproteiinisisaldusega ja suhtelise söödaväärtusega kui 'Venture'. Mõlemad sordid talvitusid väga hästi ja olid hea ädalakasvuga.
Iga sordi üksikasjalikuma kirjelduse ja informatsiooni selle kasvatamise kohta saab konkreetse sordi esindajalt.

 

Ivi Loper
Taimetoodangu Inspektsiooni sordikontrolli osakonnajuhataja asetäitja, peainspektor.


Info

Kas olete kursis nõuetele vastavuse süsteemiga?

  • Jah
  • Ei
  • Alustan tutvumisega (pikk.ee/nouetelevastavus)
Kuumad teemad



     
  Mis on Pikk | Kasutustingimused | Kirjuta toimetajale
© Eesti Põllu - ja Maamajanduse Nõuandeteenistus, Kreutzwaldi 64 Tartu,
tel: 731 3652 faks: 731 3652 e-post: info[A]nouandeteenistus.ee