Valge peakapsas (Brassica oleracea L. var. capitata L. f. alba (L.) Duch.)  on kapsastest kõige populaarsem kultuur ning enim kasvatatud. Kasvatuse pind maailmas on viimase 50 - 60 aasta jooksul vähenenud. Pool kapsa kasvatuse pinnast on Aasia maades, eriti Hiinas. Peakapsast kasvatatakse palju ka Poolas, Inglismaal ja Saksamaal. Suur osa valgest peakapsast süüakse hapendatult meil, Hiinas ning Saksamaal.

Kapsa tähtsus toitumisfüsioloogias seisneb esmajoones tema seedimist reguleerivas toimes. Valge peakapsas sisaldab rikkalikult ballastaineid, mis soodustavad soolte peristaltikat. Temast saab inimorganism vajalikke mineraalaineid ja vitamiine. Kõrge C-vitamiini sisaldus (30...50 m%) teeb ta kartuli kõrval meie teiseks põhiliseks C-vitamiiniga varustajaks. Eriti C-vitamiinirikkad on valge peakapsa säilitussordid, ka hapukapsas säilib C-vitamiin pikka aega. Madal süsivesikute-, samal ajal aga kõrge mineraalainete-ja vitamiinidesisaldus teeb ta väga kohaseks suhkruhaigete toidus.

Värske kapsa mahlas leiduva U-vitamiini tõttu, mis soodustab haavandite paranemist, soovitavad meedikud seda regulaarselt juua mao-ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul. Kapsa spetsiifiline kibekas maitse on tingitud temas sisalduvaist sinepiõlidest.