Kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica) on ristõieliste (Cruciferae) sugukonda kuuluv kaheaastane taim.

Esimesel aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja, teisel aastal 1-1,5 m kõrguse õisikuvarre. Juurvili on lapiku või lapik-ümara kujuga. Suurem osa juurviljast kasvab tavaliselt maast välja. Juurvilja maa-aluse osa koor on kollane, maapealse osa koor aga hallikas- või kollakasrohelise või violetse värvusega. Juurvilja sisu on kollane või valge, mahlane. Lehed sügavalt lõhestunud, pikarootsulised, hallikas- või sinakasrohelise värvusega ja kaetud vahakirmega.

Kasvuaja pikkus esimesel aastal 110...130 päeva. Teisel aastal kasvatab kaalikas õisikuvarre.

Seemnekasvatuses on oluline see, et kaalikas võib risttolmelda rapsi, naeri ja sööda kaalikaga.

Õied kollased ja paiknevad püstises pöörises. Vili on kõder, valminud seemned väikesed, tumepruunid. 1000 seemne mass 2,5-3,5 grammi. 1 grammis 350...400 seemet. Seemnete idanevus säilib 4...6 aastat.