Kõige ohtlikumaks kahjustajaks kaalikapõllul on maakirbud, kes võivad äsja tärganud või istutatud taimed täielikult hävitada. Kapsa- ja kaalikakärbes kaevandavad kaalika juurtes. Kapsakoi, suur-kapsaliblikas, kapsaöölane, tuhktäid ja naeri-lehevaablane võivad kahjustada taimede lehti ning seetõttu väheneb saagikus. Kahjurite tõrjeks on lubatud kasutada preparaate Decis, Fastac, Karate Zeon, Mavrik, NeemAzal-T/S. 

Kaalikat võib sarnaselt teistele ristõielistele kultuuridele kahjustuda kapsanuuter, mis põhjustab taimejuurtele paksendite kasvamist ja varajase nakatumise korral taimed närbuvad. Nuutri tõrjeks ei ole keemilisi preparaate kasutusel ning seetõttu on väga oluline järgida külvikorda. Põldude regulaarne lupjamine pH taseme tõstmiseks aitab samuti vähendada nakatumise ohtu. Kasvukoha mulla pH peaks olema vähemalt 6,5 - nuuter vajab oma arenguks happelisemaid muldasid.

Kaalikal võib esineda magneesiumi ja booripuudust. Booripuudusest tingitud haigust nimetatakse kaalika klaasistumishaiguseks, juurvilja sisu on klaasjate või pruunikate laikudega, kusjuures taime välisilme on korralik. Haigus ilmneb sügisel ning kahjustunud juurviljad ei ole tarbimiskõlblikud. Haiguse vältimiseks tuleb kasutada põhiväetamisel boori sisaldavaid väetisi ning vajadusel (kergetel muldadel vihmasel suvel) taimi kasvu ajal pritsida mikroväetiste lahusega.