Are Selge, Indrek Keres

Rohumaaviljeluse materjalid pdf dokumendina siit

Rohumaaviljeluse ülesandeks on uurida heintaimede ja ümbritseva väliskeskkonna mõjutamise viise eesmärgiga saavutada tootlikult suurt kõrgeväärtuslikku heina- ja rohusaaki.  Järelikult rohumaaviljeluse all mõistetakse heintaimede õiget kasutamist looduslikel, poollooduslikel ja kultuurrohumaadel.
Majanduslikult tasuva rohumaaviljeluse eelduseks on antud looduslik-majanduslikes tingimustes kõige produktiivsemate ökonoomsemate ja vastupidavamate rohukamaratüüpide viljelemine ning nende nõuete arvestamine.
Rohumaa on põllumajanduslikult kasutatav või selleks kõlbulik maa, millel kasvavaid mitmeaastasi heintaimi kasutatakse pikemat aega (üle 4 aasta) loomadele söödaks kas haljalt rohuna ja sileeritult silona või kuivatatult heinana. Olenevalt kasutuslaadist nimetatakse rohumaad  kas niiduks või karjamaaks. Rohumaade tähtsust põllumajanduses  iseloomustab eelkõige see, et suur osa on põllumajanduslikult kasutavast  maast rohumaade all.
Niit on niitmiseks sobivate mitmeaastaste heintaimedega kaetud rohumaa, mida kasutatakse kestvalt heina ja silo tootmiseks niitmise teel. Niiduädalal võib ka loomi karjatada.
Karjamaa on karjatamist taluvate heintaimeliikidega kaetud rohumaa, mida kasutatakse kestvalt koduloomade jalgealuse söödamaana kogu taimekasvu ajal vabalt või kopliviisilise söötmise teel.
Kultuurrohumaad on need rohumaad, mis on pealtparandamise või  uuskülvi teel väärtusliku heintaimiku omandanud ja andes rohkelt väärtuslikku loomasööta.