Uno Tamm, EMVI vanemteadur

Rohu toiteväärtuse analüüsid 14.06.2010  avaneb siit

Kommentaar 14.06.2010 analüüsidele.

Heintaimede esimese niite optimaalne aeg on lõppemas.

Käesoleva aasta maikuu keskel valitsenud soe periood (II dekaadi keskmine 16-20 kraadi) kiirendas kõrreliste heintaimede arengut ja nende optimaalne niiteaeg algas varajastel liikidel juba maikuu III dekaadis. Ilm jahenes alates 24. maist järsult (keskmine temperatuur 10-12 kraadi), mis pikendas liblikõieliste-kõrreliste segukülvide optimaalset niiteaega.

Laborianalüüsele tuginedes on proovide võtmiseks valitud põllud õigeaegselt koristatud.

Liblikõielisterohked taimikud vajavad oma arenguks märksa rohkem soojust kui kõrrelised ja niitmiseks sobilik efektiivsete temperatuuride summa täitub juunikuus. Jätkuvalt jaheda ilma tõttu on rohu toiteväärtus veel hea. Niitmisega sunnib kiirustama nädalavahetuse suure tuule ja vihma poolt tekitatud lamandumine.

Põuaperioodi ei ole olnud ja tingimused ädalakasvuks on soodsad. 6-7 nädalat pärast niitmist on võimalik teha II niide. Heintaimede toiteväärtuse I niite seire on oma ülesande täitnud ja järgmisel nädalal proove enam ei võeta. Soovime edukat rohusööda varumist.

Loe veel rohusilo seirest Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehelt  http://pmk.agri.ee/


Uuendatud 16.06.2010

Are Selge, Indrek Keres

Rohumaaviljeluse materjalid pdf dokumendina siit

Rohumaaviljeluse ülesandeks on uurida heintaimede ja ümbritseva väliskeskkonna mõjutamise viise eesmärgiga saavutada tootlikult suurt kõrgeväärtuslikku heina- ja rohusaaki.  Järelikult rohumaaviljeluse all mõistetakse heintaimede õiget kasutamist looduslikel, poollooduslikel ja kultuurrohumaadel.
Majanduslikult tasuva rohumaaviljeluse eelduseks on antud looduslik-majanduslikes tingimustes kõige produktiivsemate ökonoomsemate ja vastupidavamate rohukamaratüüpide viljelemine ning nende nõuete arvestamine.
Rohumaa on põllumajanduslikult kasutatav või selleks kõlbulik maa, millel kasvavaid mitmeaastasi heintaimi kasutatakse pikemat aega (üle 4 aasta) loomadele söödaks kas haljalt rohuna ja sileeritult silona või kuivatatult heinana. Olenevalt kasutuslaadist nimetatakse rohumaad  kas niiduks või karjamaaks. Rohumaade tähtsust põllumajanduses  iseloomustab eelkõige see, et suur osa on põllumajanduslikult kasutavast  maast rohumaade all.
Niit on niitmiseks sobivate mitmeaastaste heintaimedega kaetud rohumaa, mida kasutatakse kestvalt heina ja silo tootmiseks niitmise teel. Niiduädalal võib ka loomi karjatada.
Karjamaa on karjatamist taluvate heintaimeliikidega kaetud rohumaa, mida kasutatakse kestvalt koduloomade jalgealuse söödamaana kogu taimekasvu ajal vabalt või kopliviisilise söötmise teel.
Kultuurrohumaad on need rohumaad, mis on pealtparandamise või  uuskülvi teel väärtusliku heintaimiku omandanud ja andes rohkelt väärtuslikku loomasööta.