Noorkarja karjatamine erineb lüpsilehmade karjatamisest. Vastava söötmistüübi väljakujundamine algab varakult. Kasutades üht või teist söötmistüüpi kujuneb noorloomal sellele vastavalt ka seedesüsteem. Noorkarja hulka loetakse veiseid 6...8 elukuust kuni lüpsma tulekuni. Neid söödetakse suvel täielikult karjamaarohuga. Selle tulemusena areneb välja vastav seedesüsteem, mis on edaspidi (lüpsilehmana) võimeline mahutama ja kasutama suurtes kogustes rohusööta. Odaval karjamaarohul söötes on tulevase lehma omahind madalam.
Mullikad kasutavad päevas 25...40 kg rohtu, s.o. 5...7 kg KA päevas. Suve jooksul kulub 1000...12000 kg. Meil karjatatakse tavaliselt lehmmullikaid. Noorkarja ja lüpsikarja vahele peaks jääma 1...2 koplit selleks, et nad üksteist ei häiriks.