09.12.2005

Austerservikute kasvatamine Euroopas algas teadaolevalt meie sajandi algul Saksamaal. Seal kasutati seentega läbi kasvanud, pehmenenud, maitsvat ning vitamiinidega rikastatud põhku söödalisandina. Ükskord aga selgus, et sulama jäetud põhupallidel kasvavad seened on väga maitsvad  ka inimtoiduna. Nüüd kasvatatakse austerservikuid lehtpuupakkudel ja -kändudel metsas ja koduaias. Seenekasvandustes kultiveeritakse neid aga saepurust või teraviljapõhust toitepinnasel. Austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata.

Austerservik sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente. Rasvasisaldus ei ole üle 3%, kalorsus 34 kcal/100g. Seega võib kindlalt väita, et austerservik on väga hea dieettoiduaine. Lisaks on leitud, et seenes sisalduvad polüsahariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist.

Austerservik vajab tselluloosi- ja toitaineterikast substraati (kasvupinnast). Tavaliselt kasutatakse selleks põllumajandustoodangu jääke. Traditsiooniline toitepinnas austerserviku kasvatamiseks on nisupõhk ja teised Eestis kasvatatavad teraviljaliikide (oder, rukis) põhud.

Austerserviku substraadi komponentidena kasutatakse veel selliseid põllu- ja metsamajanduse jääke nagu maisi varred ja juurikad, soja varred ja põhk, linaluud, tatrakestad, lehtpuude koor, saepuru, oksad jm väheväärtuslik puit; puuvillatööstuse jäätmed; vanapaber jms. Substraadi koostise planeerimisel peaks eelkõige arvestama toormaterjali kättesaadavuse ja odavusega. Tähtis on austerserviku kasvamise seisukohalt see, et olgu substraadi koostis milline tahes, peab see olema puhas konkureerivatest bakteritest ja alamate seente eostest. Selleks tuleb peenestatud substraadimass töödelda termiliselt (steriliseerida või pastöriseerida) või fermenteerida.
Erinevatel arenguperioodidel vajab austerservik erinevaid kasvutingimusi. Seene kultiveerimisel eristatakse tavaliselt kahte etappi:
1. Mütseeli vegetatiivse kasvu periood.
2. Viljakehade moodustumise ja kasvu periood.

 

Diana ja Arno Pärna
Nõugaste talu