Artikleid tuulekaerast ...

TUULEKAERA TÕRJE AJALOOST

Heino Laiapea

Eesti kuulub üheksa riigi hulka, kus teravilja setrifitseeritud seemne ühseki proovis  ei tohi esineda ühtegi tuulekeara seemet (Soome, Rootsi, Taani, Norra, Eesti, Läti, Leedu, Malta ja Island)

Tuulekaera levikule andis hoogu maaviljeluskultuuri langus 1990 aastate alguses ning samal ajal seemnekasvatussüsteemi likvideerimine.  Tekkis juurde hulgaliselt uusi põllupidajaid, kelle puudus arusaamine kvaliteetsest seemnest. Külvati sorteerimata ja tundmatu päritolu teravilja seemet. Juba Nõukogude aja lõpul veeti Eestisse sisse tuulekaeraga risustatud söödavilja. See jätkus 1990 aastatel. Massilist tuulekaera levimist võis märgata teraviljakombinaatidesse viivate maanteede ääres põldude servades. Koormast tuulega lenduläinud seemned leidsid seal sobiva kasvukoha.  Mäletan seemnekasvatajate muret ja koosolekuid- arupidamisi põllumajandusministeeriumi ametnikega, kuidas  probleemi lahendada. Kulus aastaid enne kui 2004. aastal jõuti maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusesse tuulekaera osa kirja panna.

Esialgu kavandati tõrje tõrje eest toetust maksta. Sellise seaduse võttis Riigikogu 21. aprillil 2004. vastu
„Tuulekaera tõrje toetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse tuulekaera tõrjekavas ettenähtud abinõude rakendamise kulud."
Seda plaaniti kuni 50 % tehtud kuludest ja toetuse ühikumäära pidi kinnitama põllumajandusminister. Idee oli kasutata toetus präänikuna tuulekaera tõrjel. Mõne aja pärast selgus, et raha ikka selleks ei ole ja seaduse see osa läks 2004. aasta detsembris muutmisele. Just seda muudetud seadust-määrust, mis kohustas tuulekaera registrisse kandma  TTI osakonnajuhataja Jüri Laansalu ja ministeeriumi ametnikud (vist oli see Adaveres) tollal tutvustasid.  Kohal olid kõikide maakondade TTI inspektorid, kes pidid seda ellu viima hakkama.  (Esimesena kandis oma põllul leviva tuulekaera registrisse üks Helme valla talunik Valgamaalt)
Nad (inspektorid) on seda teinud veenmisjõuga selgitamisega.  Mitte lajatanud trahvidega. Selle inimlikkuse eest väärivad nad kiitust. Läbi aegade on tublit tööd teinud ka põllumajandusministeeriumi taimekasvatuse valdkonna spetsialistid. Seemnekasvatajad on pidevalt tähelepanu juhtinud, et tuulekaer meie põldudel on nuhtlus.  Kurvastuseks kuulsin, et nüüd on ministeeriumis mõtteid tuulekaera  nõudeid lõdvendada.  Et polekski vaja võidelda, kui vaenlast nii palju on. Kui juba pea pooled  põllud on saastunud,  et mis siis mõtet registripidamisel. Siin võib terendada kokkuhoiu oht. Igasugune arvestus kontroll nõuab aega ja raha.  Ehk annab ühe inspektorigi koondada. Sellist revolutsiooni tuulekaera valdkonnas poleks siiski vaja. Parem olgu piits toetuse vähendamise näol,  kui täielik vabadus.

Loe ka Põllumajandusameti koduleheküljelt http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=331

(01.07.10, ajalehest Nädaline)

MAAVILJELEJA SAAB REGISTREERIMATA TUULEKAERA EEST VITSA 

Heino Laiapea

PRIA pindalatoetusi taotlevad maakasutajad peavad leppima väiksema toetusega, kui nende põllul kasvab registreerimata tuulekaer.
  
Juba 2005. aastast kehtib nõue, et põllud, kus esineb tuulekaera, peavad olema registreeritud Taimetoodangu Inspektsiooni (TTI, alates 1. jaanuarist Põllumajandusamet) registris. Toetust ei vähendata, kui põllud on juba eelnevatel aastatel kantud tuulekaera registrisse ning seal tõrjutakse tülikat umbrohtu koostatud kava kohaselt.
  
Kui põllumajandusmaal esineb tuulekaera, esitab toetuse taotleja Põllumajandusametile viivitamata, kuid hiljemalt 31. juuliks vormikohase teatise tuulekaera esinemise kohta - selle nõudega peavad aga kõik maakasutajad arvestama.
  
Just juulis hakkab kevadel aeglase kasvuga tuulekaer terviljapõldudel kergemini silma. Mullu tegid TTI inspektorid rikkumiste kohta tuulekaera valdkonnas kuus ettekirjutust. Viis nendest olid tingitud tuulekaera esinemisest teatamata või tõrjeabinõude rakendamata jätmise eest.
  
Põllumajandusameti Rapla keskuse peainspektori Marge Olju andmetel Rapla maakonnas tänavu uusi teatisi tuulekaera kohta esitatud ei ole. Raplamaal on 186 maakasutaja 1863 põllul registreeritud tuulekaera. Ka tõrjekavasid on koostatud 186.

Tuulekaera esinemine valdade kaupa seisuga 22.02.2010

Märjamaa  57 5434,29 ha
Kehtna  29 2154,54 ha
Rapla  21 2498,32 ha
Kaiu  19 1186,34 ha
Juuru  15 2826,76 ha
Raikküla  14 1442,11 ha
Kohila  14 1004,43 ha
Vigala  14 462,04 ha
Käru  2 34,3 ha
Järvakandi  - -
Eestis on 1.jaanuari 2010. a  seisuga registris 1841 maakasutajat ja pind on 166 575, 05 s.o 25 % põllukultuuride pinnast.
Allikas Põllumajandusamet

Jahimeestele
Tuulekaeraga saastunud teravilja või sorteerimis- ja puhastusjäätmeid ei tohi vedada lahtiselt metsa loomadele söödaks. Tuulekaera seemned on kergemad kui teravilja seemned ja tulevad koorma pinnale, kust tuul võib need viia lähedal asuvatele põldudele. Vedada võib koormakattega või pakendatuna. Loomade söötmiskoht ei tohi olla põldude lähedal, kust võib tuulekaera seeme sattuda põllule. Tuulekaera seemned levivad hõlpsasti loomakarvade kaudu, sest pähiku välissõkal on karvane, mistõttu tuulekaera seeme kinnitub kergesti kõikvõimalike esemete külge.


(26.06.10, ajalehest Nädaline)

KARUPUTKETÕRJE KÄIB LIHTSUSTATUD RIIGIHANKEGA

Heino Laiapea

Tänavu on karuputke võõrliikide tõrjel hulgaliselt uusi tegijaid, kes pakkusid riigihankel väiksemat hinda. Juulis valmib karuputke võõrliikide pikaajaline ohjamiskava.
  
Keskkonnaameti koduleheküljel antakse teada, et 2010. aastal korraldab Keskkonnaamet karuputke tõrjet lihtsustatud riigihanke korras, et tööde tellimine oleks läbipaistev, õiglane ja riigile soodne. Veebruaris kinnitas keskkonnaminister erandkorras üheks aastaks (2010) karuputke võõrliikide ohjamiskava. Seda oli vaja, et saaks taotleda karuputke tõrjeks raha Euroopa Liidu tõukefondidest.
  
Nüüd on Eesti Maaülikooli peaspetsialistil Bert Holmil juuliks valmimas karuputke võõrliikide ohjamiskava aastateks 2011-2015. „Kindel on see, et igal aastal tuleb tõrjuda kõik kolooniad, vastasel korral läheb tõrjega väga pikalt, vähemalt 20 aastat," selgitas Bert Holm üht peamist ohjamiskavasse kirja pandavat põhimõtet.
  
Ohjamiskavast saab teada, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata teavitamisele ja maaomanike kohustusele teatada karuputke võõrliikide levikust ning vajadusele neid ise tõrjuda.

Karuputketõrje 2010

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni looduskaitsebioloog Kalev Tihkan:
Eestis tõrjutakse karuputke ca 1260 hektaril. Keskkonnaametis tegelevad 6 regioonis tõrje korraldamisega looduskaitsebioloogid. "Tuumakad" regioonid on Pärnu-Viljandi oma 313,5 ha ja Harju-Järva-Rapla 308,5 ha karuputke aladega. Uusi alasid on Raplamaal kirja tulnud Märjamaa vallas Varbola kandis ja ka Kehtna vallas.
  
Kuna tööd kuulutati välja vähempakkumise korras, siis moodustusid senistest tööpiirkondadest enamasti valdade kaupa tõrjeüksused - HJR regioonis sai kokku 33 üksust, mis moodustusid 200st kaardile kantud kolooniast.
  
Raplamaale jäävad Märjamaa tõrjeüksus (14 kolooniat), Haimre-Vigala (4), Juuru-Kohila (10), Metsküla-Rapla (4), Järvakandi-Purku (4).
  
Hanke tingimuste põhjal arvati võitjaks Trendmill OÜ, kelle teha on 115 kolooniat, sealhulgas Raplamaal Märjamaa, Haimre-Vigala, Järvakandi-Purku ja Juuru-Kohila piirkonna "sosnovski platsid". Metsküla-Rapla kolooniad on Raikküla Metsaühingu hoole all.
  
Start töödeks sai eelnevaist aastaist veidi varem. Lepingud kirjutati alla 14. mail 2010. Ilm pole ka väga seganud, silmas pidades sademeid ja selle kevade jahedust kuni 10. maini. I ring peab kõigil tõrjujatel tehtud olema. Keskmine taimede kolletumine algas sel aastal 8.-10. päeval pärast tõrjet.

Kõik tõrjes olevad alad on vaadeldavad internetis Maa-ameti kaardilehel karuputke teemakaardil.
Vajalik on kindlasti teine tõrjering, et kaotada rohelised laigud kollastelt väljadelt.


(19.06.10, ajalehest Nädaline)