• Prindi

Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)


Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (Farm Accountancy Data Network - FADN) loodi Euroopa liidu (EL) liikmesriikide poolt juba 1965.aastal. Kuna olid rakendunud ühise põllumajanduspoliitika meetmed põllumajanduslike majapidamiste toetamiseks, siis oli vaja koguda informatsiooni majandustegevuse analüüsimiseks ja nende meetmete mõju hindamiseks.

Käesoleval ajal kogutakse igal aastal andmeid ligikaudu 80 tuhandest kindlate kriteeriumide alusel väljavalitud põllumajanduslikust majapidamisest, kes esindavad kokku ligi viit miljonit põllumajandustootjat 28 liikmesriigis. FADNis osalemine on igale liikmesriigile kohustuslik, andmete kogumise korraldamiseks on igas liikmesriigis määratud kontaktasutus. FADNi valimiga on esindatud ligikaudu 90% põllumajanduslikust tootmisest kogu ELis. Ühtlustatud metoodika kasutamine võimaldab laiendada valimisse kuulunud ettevõtete majandustulemusi kogu põllumajandussektorile nii liikmesriikide lõikes kui ka ELis tervikuna.

Põllumajandustootjate üldkogum Eestis

Eestis alustati põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi loomisega 1996. aastal, kontaktasutuseks on määratud Maamajanduse Infokeskus (MMIK).

Põllumajanduslike majapidamiste arv tehakse kindlaks Statistikaameti poolt läbiviidavate  perioodiliste põllumajandusloenduste ja struktuuriuuringute tulemusena. Igale majapidamisele määratakse majanduslik suurus ehk standardkogutoodangu väärtus eurodes. Standardkogutoodangu väärtus näitab majapidamise teoreetilist potentsiaali tema kasutuses oleva põllumajandusmaa hektarite ja kasvatatavate loomade arvu alusel. Seejuures kasutatakse standardtoodangu koefitsiente, mis on arvutatud viie aasta keskmisena vastavalt erinevate põllukultuuride saagikus- ja kasvatatavate loomade produktiivsusnäitajatele ning hindadele vaatlusalustel aastatel. Toetused standardtoodangu koefitsientides ei kajastu. Korrutades majapidamises kasvatatavate erinevate põllukultuuride hektarite ja loomaliikide keskmised arvud vastavate standardtoodangu koefitsientidega, saadakse antud majapidamise standardkogutoodang väärtus eurodes.

Statistikaameti poolt 2015. aastal läbiviidud põllumajandusliku struktuuriuuringu andmetel on Eestis 16,7 tuhat põllumajanduslikku majapidamist. Põllumajanduslik majapidamine võib olla väga väike, kus põllumajandusega tegelemine on pigem elulaad kui äritegevus. Kuna FADNi eesmärgiks on analüüsida ärilisi tootmisettevõtteid, siis on põllumajandustootjate üldkogumi moodustamiseks määratud majandusliku suuruse alampiir - standardkogutoodangu väärtus 4000 eurot, millest väiksemad majapidamisi põllumajandustootjateks ei loeta. Võttes arvesse majandusliku suuruse alampiiri, on Eestis 7600 põllumajandustootjat (põllumajandustootjate üldkogum). Üldkogumist jääb küll välja rohkem kui üheksa tuhat väga väikest majapidamist, kuid samas on hõlmatud ligikaudu 90% põllumajanduslikust tootmisest.

Lisaks majanduslikule suurusele määratakse igale majapidamisele ka tootmistüüp vastavalt sellele, milline on ühe või teise tootmisharu osatähtsus tema standardkogutoodangus. Eestis on enamlevinud tootmistüüpideks taimekasvatus, piimatootmine ja segatootmine ning viimastel aastatel on suurenenud ka lihaveise- ja lambakasvatusega tegelevate tootjate arv.

Andmete kogumine

Vastavalt põllumajandustootjate üldkogumi struktuurile koostatakse valimiplaan, mille alusel valitud ettevõtted peaksid tagama parima esindatuse nii tootmistüüpide kui ka majandusliku suuruse gruppide lõikes. Valimisse kuuluvate ettevõtete majandustulemuste laiendamisel põllumajandustootjate üldkogumile saadakse üldpilt põllumajandussektori majandustulemustest tervikuna. Alates 2010. aruandeaastast on Eestis valimi plaaniliseks suuruseks 658 ettevõtet.

Väljavalitud ettevõtteid hoitakse valimis võimalikult kaua. Valimis on ettevõtteid, kes on andmeid esitanud juba 20 aastat. Siiski langeb igal aastal teatud arv ettevõtteid välja tegevuse lõpetamise või tootmise mahu vähenemise tõttu ja nende asemele valitakse juhuvaliku meetodil uued. Igale andmeid esitanud ettevõttele saadetakse tagasisidena majandustulemuste analüüs, kus näidatakse arengutendentsid viimastel aastatel ning tuuakse võrdlused tootmistüübi ja majandusliku suuruse poolest sarnase tootjate grupi vastavate näitajatega.

Peamiseks andmeallikaks on ettevõtte majandusaasta aruanne ja muud raamatupidamise dokumendid. Küsimused puudutavad nii ettevõtte struktuuri (põllukultuuride kasvupinnad, loomade arv vanusegruppide lõikes, tööjõukasutus jne) kui ka finantsseisukorda raamatupidamisandmete alusel. Andmete kogumiseks on Maamajanduse Infokeskuses välja töötatud spetsiaalne tarkvara ja andmeid koguvad selleks koolitatud andmekogujad, kelleks enamasti on raamatupidamisteenust ja/või majandusalast nõu andvad konsulendid. Osalemine andmekogujana FADNi võrgustiku töös annab konsulendile võimaluse tõsta tootjale pakutava finantsmajandusalase nõuande kvaliteeti, sest kasutada on lai valik andmeid mitmesuguste analüüside koostamiseks ja võrdlemiseks tootmistüübi ja majandusliku suuruse poolest sarnaste tootjate gruppide tulemustega ning ka ELi liikmesriikide vastavate näitajatega.

Andmete kasutamine

FADN on ainus andmeallikas mikromajanduslikul tasandil, milles kasutatakse ühtlustatud metoodikat kogu ELis. See annab võimaluse FADNi andmeid kasutada rakendatud põllumajanduspoliitikate tulemuste hindamisel ja uute meetmete väljatöötamisel ning erinevate liikmesriikide majandustulemuste võrdlemisel.

Lisaks kohustuslikule andmete esitamisele EKle on otstarbekas kogutud andmeid kasutada võimalikult laiaulatuslikult ka siseriiklikult. FADNi andmete baasil on võimalik koostada detailseid analüüse vastavalt analüüsi eesmärgile. Lisaks tootmistüübile ja majanduslikule suurusele võib grupeerimise aluseks olla näiteks karja suurus, hektarite arv, müügitulu, mahe- või tavatootmine jne. FADNi andmed on osutunud asendamatuks andmeallikaks põllumajandusliku keskkonnatoetuse, erinevate investeeringutoetuste jmt programmide tulemuste hindamisel. Samuti on andmeid kasutatud kavandatavate toetusmeetmete väljatöötamisel.

FADNi andmed leiavad järjest rohkem kasutust nii Maaülikooli kui ka Tartu Ülikooli õppe- ja teadustöös, neid andmeid võiksid aktiivsemalt kasutada ka konsulendid oma igapäevatöös.

Lähemalt saab FADNi kohta lugeda MMIKi kodulehelt www.maainfo.ee


Koostanud: Marju Aamisepp
Maamajanduse Infokeskuse põllumajandussektori majandusanalüüsi osakonna juhataja