• Prindi

Kasutamine

Hobuste kasutamine tööloomadena vähenes suuresti pärast Teist maailmasõda seoses tehnika hüppelise arenguga. Ajal, mil vanemad inimesed väärtustasid traditsioonilist töökaaslast, vaimustas noori neljarattaline tehniline seade. Hobust tuleb ka pühapäeviti sööta ja hooldada, mistõttu väheneb talupidaja vaba aeg, samal ajal kui traktor on garaažis alati töövalmina ootamas. Siiani on hobuse kasutamine aktuaalne Aafrikas, enamasti ratsuna, vähem transpordiloomana, harvem põllutöödel. Poolas, Jugoslaavias ja Venemaalgi kasutatakse hobuseid tihti koormavedudel.

Tööloomana kasutatakse hobust järgmiselt:

  • ratsahobune (hobuse kasutamine näiteks lammaste karjatamisel);
  • põllutööhobune;
  • metsatööhobune;
  • sõjaväehobune. politsei. Ratsapolitsei eksisteerib alates 1758. aastast (London) ja on tänapäeval tuntud terves maailmas (kõige kuulsam on arvatavasti Kanada kuninglik ratsapolitsei). Eriline tähendus on ratsapolitseil ka arengumaades: enamikus India linnades kasutatakse just ratsapolitseid suurte palverännakute ajal püha Gangese juurde saabuvate rändurite üle valvamiseks, samuti kasutatakse Indias ratsapatrulle Pakistani piiri valvamiseks; ratsapolitseinikke on Indias tõenäoliselt rohkem kui ülejäänud maailmas kokku.

Hobust kasutatakse järgmiste toorainete tootmisel:

  • liha. Suurimad hobuselihatootjad on Maroko, Alžeeria ja Tuneesia, sealt toimub ka suurim eksport Prantsusmaale, Belgiasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Samuti kasvatatakse hobuseid lihatootmise eesmärgil Ladina-Ameerikas ja Aasias. Samas on saksa keelt kõnelevate rahvaste hulgas hobuseliha tarbimine alati taunitav olnud, vastupidiselt prantsuse keelt kõnelevatele rahvastele;
  • nahk. Hobuste, eeslite ja muulade nahka kasutatakse enamasti kingade valmistamisel. Varsanahast valmistatakse mantleid, jakke või kindaid. Varsanahka kasutatakse nahatööstuses kõige rohkem Mongoolias;
  • piim. Hobusepiima kasutatakse värskelt, fermenteeritult (kumõss on 1-3% alkoholisisaldusega) ja piimapulbrina. Enamasti lüpstakse käsitsi, harva ka spetsiifilise lüpsimasinaga. Euroopas lüpstakse haflingi hobuseid; nõukogude raskeveohobuse keskmine piimatoodang ühe laktatsiooni jooksul on 3490 kg. Kalmõkkias Kasahstanis on asutatud isegi kumõssi-sanatoorium kopsuhaigetele;
  • jõhvid. Hobuste saba- ja lakajõhve kasutatakse madratsite täitmiseks ning harjade ja luudade valmistamiseks. Selleks jõhvid pestakse, keedetakse, sorteeritakse ja värvitakse. Ühe luua valmistamiseks kulub umbes 100 g jõhve;
  • veri. Hobuseid kasutatakse ka seerumite tootmiseks. Hobusele süstitakse surmav kogus mürki ning verre moodustuvatest antikehadest ekstrahheeritakse seerum;
  • uriin. Tiine mära uriinist toodetakse östrogeeni antibeebipillide ning menopausi leevendamise jaoks. Ontario provintsis Kanadas on umbes 100 just selle tootmissuunitlusega hobusefarmi;
  • väetis. Hobusesõnnik on väga kõrge väärtusega. Seda tuntakse šampinjoni- ja roosikasvatuse alusmaterjalina. Ühe hobuse poolt "toodetud" sõnniku abil on võimalik kasvatada 1 kuni 1,5 tonni tooršampinjone.

Muud kasutusvaldkonnad:

  • riiklik sümbol. Indias eksisteerib veel praegugi 200 aastat vana presidendi ihukaitsevägi, mille ratsanikud ja hobused elavad samades tingimustes kui aastaid tagasi Briti asekuninga jaoks moodustatud ihukaitsevägigi. See üksus on alates 1773. aastast tuntud kui "kuberneri moguli-grupp". Kasutatakse kõrbe ja valgeid india hobuseid, ratsanikud peavad olema vähemalt 185 cm pikad. Meile kõigile on tuntud ka Viini Hispaania Ratsakool, mida mainiti esmakordselt juba 1572. aastal.
  • religioon ja ebausk. Eriline väärtus on hobustel islami usundis. Prohvet Muhamed olevat valinud välja viis araabia mära ning nendest pärinevat kõik praegused araabia hobused. Hiinas edastatakse uusaastasoove alati koos hobuse kujutisega.

Hanna Kreen, põllumajandusmagister, EESTI HOBUSE KAITSE ÜHING