• Prindi

Metsatööd

Metsamajanduses on palju juhtumeid, kus puumaterjali transport hobustega on kas odavam või sobivam kui transport masinatega. Rahvastatud metsades, maastikuhoolduses, suvilaõuedel, saartel, tuulemurdudes, suurte puude eemaldamisel või vineerikaskede eemaldamisel kuusikutest on hobune tõsiselt mõeldav võimalus. Seda näitab ka hobusemetsnike suur populaarsus näiteks Rootsis.

Hobuseid on hea kasutada kaitsealadel, rannikualadel, saartel ning seal kus maapind on väga pehme ja õrn, samuti seal kus sooja talve ja õhukese jää tõttu ei pääse raskete metsamasinatega tööpiirkondadele ligi. Masinate kasutamisel pinnas vajub ja juurestik saab kannatada, hobutöö puhul on kahjustused väiksemad.

Hobusetöö on reeglina 15-20% kallim kui masinatöö. Hobused ei asenda masinaid, neile tuleb leida õiged kasutuskohad kõrvuti masinatega. On selge, et suurte alade ja suuremahuliste tööde puhul ning aladel, kus tuleb metsamaterjali transportida väga kaugele, ei suuda hoburakend võistelda, kuid ta sobib näiteks noore istutatud metsa harvendamise juures.

Vahel kasutatakse hobutööd ka aladel, kus nõutakse töötegemise esteetilisust. Liikudes rahvarikastes kohtades, ei tulda kunagi vaatlema masinat, küll aga hobuseid. Koolideski tuuakse hobuse kasutamist metsatöödel ühe näitena võimalusest, mis on keskkonnasõbralik ja loob uusi töökohti tühjadesse maapiirkondadesse.

Keskmine hoburakend täiskoormaga kaalub 4500 kuni 5000 kg. Jää, millele sellise koormaga minna saab, peab olema 35-40 cm paks.

Vanad metsamehed, kes on harjunud kasutama traditsioonilisi töövahendeid, ei suuda aru saada praeguse tehnika võimalustest. Korraliku tehnikaga suudab rakend liikuda efektiivselt ja töötada tulusalt. Künklikul maastikul peavad sõidukil olema libisemise takistamiseks korralikud pidurid.

Metsatöödeks sobilik varustus tuuakse enamasti Rootsist. Seal on umbes 20 väikeettevõtet, mis tegelevad tänapäevale kohaste masinate ja rakendite valmistamisega. Valmistatakse väga erinevaid tarvikuid ühe- ja kahehobuserakendite jaoks, samuti erineva mehhaniseerituse tasemega. Väga palju mõjutab hobuse kasutamist just sobiliku tehnika ja varustuse olemasolu. Hobuste kasutamine vähenes suuresti 60-ndatel, kui puudus vastav sobilik tehnika.

Tänapäeval pööratakse väga suurt tähelepanu töö efektiivsusele, samas väheneb aga tööhõivega, näiteks suudab hüdraulilise tõstukiga kahehobuserakend edukalt konkureerida kergemate samalaadsete metsamasinatega. Samas on hoburakendi soetusmaksumus kolm korda odavam. Masina efektiivseks kasutuseaks loetakse 3-5 aastat, hobune suudab õigesti kohelduna töötada 5. eluaastast kuni 15 või 20 aasta vanuseni. Sama hobust on võimalik kasutada ka laatadel vankri vedamiseks või põllutöödel.

Loomulikult tuleb arvestada, et hobuste hooldamisele kulub aega. Hobuse eest tuleb pidevalt hoolitseda, teda ei saa jätta ööseks metsa hommikut ootama. Muidugi pikendab see tööpäeva, kuid hobusemeestele ei ole see lisakoormuseks.

Metsatööhobuse sobilikule kehakaalule (600-800 kg) lisaks on oluline tihke konstitutsioon, tugevad lihased ja ümarad vormid, tugevad liigesed ja jalad. Samas ei tohi hobune olla liiga suur ja kohmakas, ta peab olema ka energiline, liikuv ja paindlik, et suudaks edukalt ja vigastamatult puude vahel liikuda.

Väga oluline on hobuse ja metsamehe omavaheline suhe. Hobuse väljaõpe on aeganõudev protsess. Hobust tuleb harjutada inimesega, varustuse kandmisega, veotöödega, erinevate veokite ja müraga. Hobune ei tohi kunagi tunda, et inimene ei ole ta sõber või mõni töö on talle liiga raske. Väljaõpe algab poole kuni ühe aasta vanuselt ja alles 4-5 aasta vanuselt võetakse hobune kergematele metsatöödele kaasa. Vastavalt hobuse arenguastmele võib teda rakendada paarisrakendisse ja raskematele töödele.

Alla 8-aastane hobune ei suuda siiski töötada metsatöödel tervet päeva ja päevade kaupa. Teda ei tohi küllastada, töö ei tohi olla tüütav, eriti veel töökoormuse juures 200-250 päeva aastas. Hobune on küll täiskasvanud, kuid ta meel on noor. Pika tööperioodi järel vajab ta tingimata ka pikka puhkust.

1999. aasta kevadel läbi viidud küsitluse põhjal oli Soomes kaubandusliku puumaterjali transpordist huvitatud ja selleks võimelisi hobusemetsnikke 37, nendest 5 naist. Nendel metsnikel oli kokku peaaegu 100 hobust. Suurema arvu hobuste omanikel oli üks teistest parem metsahobune ja teised kasvatuse erinevatel etappidel.

Ühine joon kõigi oma teenust pakkuvate hobumetsnike juures on nende tugev kiindumus hobusesse. 23 metsamehel on hobuse ja varustuse samaaegseks transportimiseks eraldi auto. Metsameeste rühm on väga heterogeenne, nende seas on erineva vanuse ja tasemega mehi ja naisi, osa neist on võlgades, aga teised saavad hästi hakkama; nende hulgas on töötuid ja teist põhitööd tegevaid, samuti põliseid hobusemehi ja paarisrakendiga hüdraulilise tõstukiga töötajaid.

Hanna Tamsalu
Eesti Hobuse Kaitse Ühing