• Prindi

Vesi

Veel on organismis mitmeid olulisi ülesandeid. Vesi osaleb sööda töötlemisel ja imendumisel, on oluline leotusvahend ning aineosakeste transportija. Vett on vaja ka keha termoregulatsioonil (higistamine).

Hobune saab palju kauem hakkama söödata kui veeta. Juba väikenegi vedelikukaotus halvendab võimekust. Hobune vajab umbes 30-40 liitrit vett päevas (3-5 liitrit 100 kg kehamassi kohta), kuid sõltuvalt koormusest, piimatoodangust ning ümbruse temperatuurist võib veevajadus olla ka kahekordne. Lisaks sellele sõltub veevajadus ka sööda veesisaldusest, hobuse vanusest, jootmiskordade arvust ja individuaalsetest eripäradest (higistamine).

Suurekasvuline matkahobune joob päevas 50 liitrit, 200 kg raskune ¨etlandi poni vajab 10-20 liitrit. Reeglina vajab hobune 100 kg kehamassi kohta 5-10 kg vett päevas.

Vesi peaks alati olema hobusele kättesaadavas kohas, kui see pole võimalik, tuleb kindlatest jootmisaegadest kinni pidada. Karjamaadel peavad jootmisnõud kindlasti pidevalt olemas olema ja nende puhtust tuleb regulaarselt kontrollida. Vesi peab olema sellise kvaliteediga, et ka inimene seda juua ei karda. Jootmisnõud peavad olema puhtad - hobune, kes ei joo, ei söö ka. Mõni hobune võib keelduda kunstmaterjalidest valmistatud nõudest jooma, ka võib teistsuguse maitsega veega harjumiseks aega kuluda.

Hanna Tamsalu
Eesti Hobuse Kaitse Ühing