• Prindi

Iseloomustus

Forellikasvatuse saadusteks on värske, roogitud forell, mida müüakse toitlustusfirmadele ja kaubandusettevõtetele, perspektiivis ka kalatööstusele. Levinud on kolm suurusklassi:

  • 250 kuni 400g nn. portsjonkala (beebiforell), mida kasutavad eelkõige restoranid;
  • 1 kuni 2,5 kg kaubakala, mida müüakse roogitult terve kalana;
  • fileerimiseks sobilik üle 2 kg nn. tööstuskala, millest on huvitatud kalatööstused.

Eluskala, mida müüakse kalaturismiga tegelevatele turismifirmadele ja taludele jääb enamasti suurusesse 1,5 kuni 2,5 kg eluskaalus.

Vikerforell (Oncorchynchus mykiss) on Põhja-Ameerikast pärinev kodustatud röövkala. Eestis vikerforell looduses ei paljune, teda tuleb paljundada  kunstlikes tingimustes haudemajades. Praegu ostavad Eesti forellikasvatajad  asustusmaterjali Taanist või Soomest silmtäpis marja või maimudena, mida on võimalik saada peaaegu, et aastaringselt. Optimaalne veetemperatuur vikerforelli kasvu jaoks on 10-18°C. Temperatuuril üle 20°C, muutub forell loiuks, enam kui 23°C juures võivad kalad hukkuda. Alla 10 kraadises vees on forelli juurdekasv väike. Forell on tundlik hapnikupuuduse suhtes, heaks kasvuks on vaja hapnikusisaldust 8-10 mg liitris vees. Kalakasvandustes söödetakse forelle kala suurusele vastavat mõõtu ja koostisega kuivsööda graanulitega. Sööta ostetakse Eestisse sisse enamasti Taanist ja Soomest. Söötmise täpseks planeerimiseks annavad söödatootjad välja tabelid, kust kalade suurusest ja veetemperatuurist lähtuvalt leitakse vajalik söödakogus päevas. Õige söötmisrežiimi ja kalale sobivate tingimuste juures ei kulu 100 grammist suuremate kalade puhul ühe kilo juurdekasvu saamiseks (toorkaalus) palju üle 1 kg sööta. Vigu söötmises, mida näitab kasvav söödakoefitsient, tasub kohe otsima hakata, sest sööt on kallis: olenevalt kalade suurusest 1-1,3 €/kg.

Forellikasvatuse tootmistsükkel kalamarja viljastamisest vähemalt 2-kilose turukalani on loodusliku temperatuurireziimi juures 2-3 aastat. Forelli kasvatatakse Eestis tavaliselt kiiret läbivoolu võimaldavates betoonbasseinides, mis on rajatud ülespaisutatud jõgede äärde, nende veevarustus on ainult isevoolne. Vee korduvkasutusega suletud süsteemides on tänu stabiilsemale temperatuurile, mis püsib aasta ringselt suhteliselt ühtlasena võimalik saavutada sama tulemus vähem kui kahe aastaga.