• Prindi

Ajalugu

Viimasel kümnel aastal on Eestis populaarseks muutunud  kalakasvatusega seotud turismi haru - kalakasvandustes kasvatatud kalade õngitsemine  väikestest tiikidest. Koos püügiga pakutakse  teenindust - püütud kala valmistamist toiduks ja muud toitlustamist k.a. alkoholi müük, ööbimist. Paljudes maades peetakse kalaturismi all silmas vaid kalapüüki looduslikest veekogudest  kogenud juhendaja abil ja renditud paadist ning püügivahenditega. Järgnevalt käsitleme aga ainult kasvatatud kala püüki tiikidest. Paljudel kalapüügi huvilistel pole aega ega võimalust võtta ette kaugeid, aeganõudvaid sõite looduslikele kalastuskohtadele. Pealegi nõuab kalapüük asjatundlikku püügivahendite kasutamist ja kala kättesaamine pole alati kindel.  Kasvatatud kalaga asustatud tiikidest ja basseinidest suudab aga isegi laps püüda suure kala. Kalaturism on lisatootmisvõimalus maaettevõtetele aga ka sobiv kõrvaltegevus kalakasvandustele. Teda saab arendada kogu Eestis, eriti sobiv on ta aktiivse turismi piirkondades paiknevatele turismitaludele ja majutusettevõtetele. 

Kalade õngitsemisega  tiikidest, kuhu on lastud kalakasvandustes toodetud kalad on Eestis tegeletud alates 1990ndatest. aastatest, mil Harjumaal loodi Kotka forellimajandi baasil esimene kalapüügikoht. Idee leidis kiiresti järgijaid ning 1998. aastal loodi mittetulundusühing Eesti Kalaturism. Sellel oli oluline osa  kasvatatud kalade õngitsemise teenuse propageerimisel Eestis ning tegevust alustavate õngitsemistiikide varustamisel kasvatatud kalaga. Eestis on umbes 100 suuremat või väiksemat kala tiigist õngitsemise teenust pakkuvat ettevõtet. Osale neist on see põhitegevus, enamusele aga maaturismi või toitlustusteenuse lisategevus.

Aastal 2007 ilmnes juba turu küllastuse märke. Näib, et uudsuse komponent tarbija jaoks hakkab kaduma. Samuti on kala hinnad tõusnud küllalt kõrgele. Siiski on Eestis piirkondi, kus seda teenust ei pakuta piisavalt ja kvaliteedi tõstmise ning toodete mitmekesistamise abil saab turgu laiendada.