• Prindi

Ajalugu

Karpkala Cyprinus carpio on maailma kalakasvatuse jaoks tähtsamaid kalu. Teda kasvatatakse suurtes kogustes Hiinas ja Kesk-Euroopas. Ta on vee kvaliteedi ja toidu suhtes vähenõudlik ja vastupidav. Karpkala võib Eestis kasvatada kahel viisil ja eesmärgil:

  • kaubakalana -  turustamiseks või omatarbeks
  • pidades teda väiketiikides (pindalaga alla 1 ha) ilukalana või lemmikloomana,  aga ka õngitsemisturismi jaoks. Karpkala värviline erivorm koi on populaarne ilukala.

Eestis alustasid karpkalakasvatust balti-saksa maaomanikud mõisatiikides üle saja aasta tagasi. Nõukogude ajal rajati arvukalt kalatiike, millest  on osa praeguseks maha jäetud. 1980-ndate lõpul toodeti meil üle 900 tonni karpkala aastas. Sellest suurem osa tuli elektrijaamade seadmete jahutusvee soojust ära kasutavatest ja tööstuslikku kalakasvatustehnoloogiat rakendavatest sumbakalakasvandustest Narva lähedal. Toodangu turg oli Leningrad ja Leningradi oblasti tööstuslinnad. Ka kohaliku elanikkonna tarbeks kasvatasid kolhoosid ja metsamajandid üle 100 tonni karpkala. Karpkalatiigid paiknevad enamasti Lõuna-Eestis, kus vegetatsiooniperiood on veidi pikem ja soojalembese karpkala kasvuks sobivat aega rohkem. Püügivõimaluste suurendamiseks on karpkala asustatud ka järvedesse ja rannikumerre, kuid majanduslikult pole see otstarbekas.

2007.a. oli Eestis 3 suuri tiigipindu majandavat karpkalakasvatuse ettevõtet.  Nende toodang müüdi täielikult siseturul.  Karpkalakasvatajate poolt turustatud ligikaudu 50 tonni karpkala tootjahind oli 2,9 €/kg,  roogitud kala hinnaks oli 4,8 €/kg ja  purustatud luudega puhta filee hinnaks 13,5 €/kg. Nende ettevõtete kasutuses olevate tiikide pindala oli kokku alla 300 ha. Karpkalakasvatus pakub lisasissetuleku võimalusi ka õngitsemisturismi ettevõtetele ja maamajapidamistele. Väikekalakasvatajaid, kes kasutavad 0,05 kuni paari ha suurusi tiike võib olla kuni 300 ja  karpkalakasvatuse maht kodu-, talu- ja ilutiikides võib olla üle 30 tonni.

Eesti karpkalakasvatuse jaoks otsustava tähtsusega keskusteks on Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandused, kus karpkala paljundatakse ja müüakse asustusmaterjaliks (ühesuvine, aastane või kahesuvine kala).

Soojalembese karpkala kasvatamise majandusliku tasuvuse jaoks on Eesti põhjapiiriks. Eesti looduslikes vetes, kus kasvuperiood on mõne kuu pikkune ei saa toota karpkala odavamalt kui Kesk-Euroopas.