• Prindi

Ajalugu

Eestis esineb üksainus vähiliik -  jõevähk (Astacus astacus). Teiste vähiliikide Eestisse sissetoomine on looduskaitselisest seisukohast ebasoovitav ja ka majanduslikult ebaotstarbekas. Jõevähki ohustavate ja meie naabermaades juba esinevate võõrliikide -  signaalvähi (Pacifastacus leniusculus), ogapõskse vähi (Orconectes limosus) ja kitsasõralise vähi (Astacus leptodactylus) elusate isendite Eestisse toomine (sh kasvatamiseks) on keelatud.  Eesti vähikasvatuse puhul räägime seega jõevähi kasvatamisest.

Vähipüügiga on Eestis tegeletud muistsetest aegadest. 20 sajandi alguses oli Eesti tuntumaid vähieksportijaid Euroopas. Enne II MS eksporditi vähki põhiliselt Rootsi, keskmine kogus oli 100 000 - 150 000 tükki aastas, parim oli 1929.aasta, mil ekspordiks läks 31 tonni (umbes 1 000 000) vähki. Alates eelmise sajandi algusest hakkasid vähivarud järjest vähenema - põhjuseks eelkõige vähikatk, mis mitme lainena hävitas vähid enamuses veekogudest. Vähikatku peamiseks levitajaks on olnud inimene, seda kas nakatunud vähkide või haigustekitajaga saastunud püüniste ja vee ümberpaigutamise teel. Vähivarudele on kahjustavalt mõjunud ka mitmed teised põhjused: reostus, melioratsioon, vähist toituvate loomade (näiteks võõrliik mink) kõrge arvukus, röövpüük jne. Viimasel viiel aastal on harrastusliku püügi korras välja püütud alla 10 000 isendi. Röövpüük,  mida stimuleerib vähkide ebaseaduslik kokkuost, võib olla mahult suurem.

Vähikasvatus on Eestis uus tegevusala. Esimese toodanguna müüs samasuviseid vähipoegi asustusmaterjaliks Kalatalu Härjanurmes 1996. aastal. Eestis on kümmekond vähikasvandust, kus vähemalt osa rajatistest valmis ja ka vähid kasvamas. 2005-2007 on toodangut müünud 3-6 kasvandust, seejuures on müüdud mitmes suuruses (vanuses) asustusvähke ja ka kaubavähke. Asustusmaterjali ostjaks on olnud valdavalt Eesti riik. Kaubavähki on müüdud Soome ja ka kodumaisel turul. Huvi vähikasvatuse vastu on Eestis aasta-aastalt tõusnud. Vähikasvanduste rajamise hoogustumisele on oluliselt kaasa aidanud EL toetusfondid.