• Prindi

Näitlikud ratsioonid

Kits on väikemäletsejaline loom ja tema põhisöötadeks on rohusöödad. Kitsed on head rohusöötade tarbijad ja nad on võimelised sööma sööda kuivainet rohkem 1 kg kehamassi kohta kui veised.  Nii arvatakse, et kits tarbib 3,5...5 % söödakuivainet kehamassist, aga maksimaalselt kuni 6 % kehamassist (The nutrition of goats, 1998). Samas veis tarbib kuni 4 %. Kitse suviseks põhiliseks söödaks on karjamaarohi. Võrreldes veiste ja lammastega on kitsedele omased teatud eripärad. Kits on hea rohusööda tarbija, kuid söödava rohu osas on ta suur valija. Kitse väike suu ja liikuvad mokad on kohastunud haarama taime peenemaid osasid, väikesi lehekesi, õisi. Karjamaal eelistavad kitsed süüa karjamaarohu ülemist fronti, samas ei meeldi neil süüa rohu varsi. (Luginbuhl et al, 1998). Siinjuures oskab kits valida just taime kõige toitvamaid osi ja võimaluse korral eelistavad rohelisi võrseid, lehti. Heintaimedest eelistavad nad timutit, aasrebasesaba, aruheina, valget ristikut jne. Kitsede karjatamiskäitumise uurijad on leidnud, et nad eelistavad rohu valikul kõrrelisi ristiku ees (Grant et al, 1984). Kitsede ja veiste koospidamisel tuleks kitsi karjatada enne ja seejärel veiseid. Suvel leiavad kitsed endale sööta ka võsastunud ja madalasaagilistelt rohumaadelt, sest nad söövad meelsasti ka looduslikke rohundeid. Kitsed on võimelised seisma tagajalgadel ning sööma ka puude ja põõsaste lehti. Sellepärast on kits ülihea võsa- ja umbrohtunud põldude puhastaja. Suvisel vabapidamisel võivad kitsed teha ka palju kahju, sest nad söövad noori puukasve ning vilja- ja lehtpuude koort. Tänu suurele uudishimule ja kõrgemale tolerantsusele kibedamaitseliste ja kõrgema tanniini sisaldusega söötadele, võib kits süüa mittemaitsvaid umbrohtusid, metsikuid võrseid. See võib viia mõnikord isegi mürgiste taimede söömisele ja mürgistuste tekkimiseni. Kitsed eelistavad ebatasaseid, künklike karjamaid, vähem meeldib neil olla madalatel ja tasastel karjamaadel. Elektrikarjuste kasutamisel peaks tara kõrgus olema vähemalt 105 cm ja tara  peaks koosnedes 4...5 erinevast traadist. Kõige madalam traat peaks olema 15...20 cm kõrgusel maast, sest kitsed püüavad tungida läbi elektritara pigem altpoolt roomates kui üle hüpates. Karjatamise korraldamisel peaks teadma, et kits otsib vihma eest varju ja talle ei meeldi märjaks saada. Võrreldes veise ja lambaga võib märjaks saanud kits kiiremini haigestuda, sest kitsel on rasvaladestus minimaalne. Vabapidamisel ja karjatamisel peaks kitsedel olema võimalus vihmaste ilmade korral varjuda avatud varjualustes, kergehitistes, küünides.

Talvel on kitsede põhisöödaks hein või silo. Lisaks võib anda ka jõusööta ning kartulit ja juurvilja, rohusöötade vähesuse korral ka põhku. Kits ei ole võimeline seedima taime raku kestaaineid nii hästi kui veis, sest sööt on vatsas lühemat aega. Kuna põhus on raku kestaaine osakaal suur, siis ei sobi põhk kitsedele põhisöödaks. Kitsedele sobib kõige paremini peenekõrreline leherikas hein ja silo. Päevas võiks arvestada heina emaskitsedele 1,5...2 kg. Silo söötmisel tuleb arvestada, et kitsed on väga tundlikud mittekvaliteetse silo suhtes. Liigselt hapu ja riknenud silo pikaajaline söötmine põhjustab neil seedehäireid. Eriti ettevaatlik tuleb olla niisuguse silo tiinetele emasloomadele söötmisel. Hea oleks anda silole lisaks ka heina või siis selle puudumisel väiksemaid koguseid põhku (ca 0,5 kg). Tiinetele emasloomadele võiks anda kvaliteetset silo 1...2 kg, lüpsvatele kitsedele 3...4 kg päevas. Juurvili ja kartul on heaks mahlakaks söödaks lüpsvatele kitsedele. Olemasolu korral võiks juurvilja ratsiooni võtta 2...3 kg, kartulit 1...2 kg. Jõusöödaks sobib kitsedele nii kaer kui ka oder. Kui ei ole tegemist mahetootmisega, siis saab kasutada ka veiste segajõusööta ning proteiinitarbe katteks ka õlitaimede seemnetest saadavaid kooke ja srotte. Teravilja võiks parema seeduvuse huvides sööta kas muljutult või jahuna. Lüpsvatele kitsedele võiks arvestada jõusööta kuni 400 g ühe kilogrammi piima kohta. Mineraalsöötadest on otstarbekas kasutada segamineraalsööta.
 
Järgnevalt on toodud näitlikud söödaratsioonid 50 kg kehamassiga piimakitsedele (tabel 3). Kahes esimeses söödaratsioonide näites on põhisöödaks silo. Kahes järgnevas on põhisöödana kasutusel kõrreliste hein. Rohusööjate loomade, sealhulgas ka kitsede,  söötmise strateegia seisukohalt on äärmiselt oluline silo kvaliteet. Eelkõige selle toiteväärtus ja silo proteiini sisaldus. Näidisratsioonide koostamisel on valitud hea toiteväärtusega ja keskpärase, rahuldava proteiini sisaldusega põldheina silo, (metaboliseeruva energiat 9,9 MJ/kg, proteiini sisaldus 12,5% kuivaines). Sellise silo kasutamisel on proteiinitarbe rahuldamiseks vaja lakteerivate kitsede ratsioonidesse lülitada kaerajahu kõrval ka hernejahu (tabel 3). Kui aga silo proteiinisisaldus ulatub 16 % piiresse, siis rahuldataks proteiini tarbe ka vaid kaerajahu või odrajahuga. Heinatüübilise söötmise puhul on lisaks heinale ja teraviljajahule (meie näidetes kaerajahule) vajalik suurematoodanguliste kitsede ratsioonidesse lisada hernejahu (mahetootjad) või mõnda muud proteiinisööta. Mahetootjatel sobib proteiinisöödaks kasutada hernejahu, sest alates 2008. ndast aastast peavad mahetootjad kasutama 100% ulatuses vaid mahedalt toodetud söötasid. Mittemahetootjad saavad kasutada hernejahu asemel ka kooke ja srotte (näiteks rapsikooki). Ratsioonid peavad sisaldama mineraalelementide tarbe rahuldamiseks ka keedusoola ja mineraalelementide segu.

Meie poolt koostatud talvised piimakitsede ratsioonid on koostatud arvestusega, et need sobiksid ka mahetootjatele.. On arvestatud ka seda, et mahetootmise korral peab rohusöötade kogus moodustama ratsiooni kuivainest vähemalt 60%.

Suvisel karjatamisperioodil on kitsede põhisöödaks karjamaarohi. Tabelis 4 on esitatud soovituslikud suvised söödaratsioonid suurema liikumisaktiivsusega 50 kg raskustele kitsedele. Lisaks karjamaarohule vajavad kitsed keedusoola ning suurema piimajõudluse tagamiseks ka teraviljajahu (kaerajahu, odrajahu) või mõne muu jõusööda lisasöötmist. Mineraalsöödasegu päevased kogused sõltuvad piimatoodangu suurusest. 

Tabel 3. Talvised näidisratsioonid piimakitsedele

Söödad Ühik Vabad algtiined Lõpptiined Piima andvad (EKM piima, kg)
0,5 1 2 3 4
Siloratsioonid, kitse kehamass 50 kg, väike liikumisaktiivsus
Kõrreliste hein kg 0,4 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5
Põldheina silo   2,0 2,0 2,0 2,0 2,5 3,5 4,0
Kaerajahu kg   0,020 0,080 0,220 0,450 0,440 0,650
Hernejahu kg   0,025 0,050 0,020 0,110 0,210 0,290
Mineraalid: Hertta Muro g   4 6 7 10 12 13
Keedusool g 4 4 4 4 6 7 9
Ratsioonis kuivainet: kg 1,04 1,16 1,24 1,33 1,79 2,22 2,64
   sellest rohusöödad: % 100 96 90 84 72 74 69
      Siloratsioonid, kitse kehamass 50 kg, suurem liikumisaktiivsus
Kõrreliste hein kg 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5
Põldheina silo   2,0 2,0 2,0 2,5 2,5 3,5 4,0
Kaerajahu kg 0,080 0,250 0,310 0,280 0,700 0,720 0,920
Hernejahu kg         0,070 0,150 0,230
Mineraalsööt Hertta Muro g     5 8 16 16 20
Keedusool g 5 6 5 5 5 7 8
Ratsioonis kuivainet: kg 1,19 1,34 1,39 1,51 1,97 2,41 2,83
   sellest rohusöödad % 94 83 80 74 65 68 64
Heinaratsioonid, kitse kehamass 50 g, väike liikumisaktiivsus
Kõrreliste hein kg 1,2 1,2 1,2 1,2 1,5 2,0 2,0
Kaerajahu kg   0,120 0,200 0,320 0,480 0,400 0,780
Hernejahu kg         0,080 0,190 0,270
Mineraalsööt Hertta Muro g   3 6 11 19 19 33
Keedusool g 4 4 4 3 3 5 4
Ratsioonis kuivainet: kg 1,00 1,11 1,18 1,28 1,75 2,19 2,60
   sellest rohusöödad % 100 90 85 78 71 76 64
Heinaratsioonid, kitse kehamass 50 kg, suurem liikumisaktiivsus
Kõrreliste hein kg 1,2 1,2 1,5 1,5 1,5 2,0 2,0
Kaerajahu kg 0,150 0,330 0,145 0,280 0,770 0,680 1,050
Hernejahu kg         0,010 0,125 0,210
Mineraalsööt Hertta Muro g   3 6 12 25 27 40
Keedusool g 5 5 5 4 3 5 3
Ratsioonis kuivainet: kg 1,13 1,29 1,38 1,50 1,94 2,38 2,78
   sellest rohusöödad % 88 77 90 83 64 70 60


Tabel 4. Suvised söödaratsioonid kitsedele, kehamass 50 kg (suurem liikumisaktiivsus)

Söödad Ühik Vabad algtiined Lõpptiined Piima andvad (4% piima, kg)
0,5 1 2 3 4
Kõrrelisterohke kultuurkarjamaarohi kg 0,4 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5
Kaerajahu kg       0,090 0,360 0,710 1,040
Mineraalsööt Hertta Muro g       2 10 26 30
Keedusool g 5 6 7 7 7 6 6
Ratsioonis kokku:                
Kuivainet kg 1,10 1,22 1,33 1,41 1,87 2,27 2,69
Metaboliseeruvat energiat MJ 11,9 13,2 14,4 15,3 20,5 25,1 29,8
Seeduvat proteiini g 128 140 153 161 209 247 292
Kaltsiumi g 7,3 8,0 8,7 9,1 11,9 14,6 16,9
Fosforit g 4,2 4,6 5,1 5,5 7,8 10,5 12,3
Rohusöötade kuivaine ratsiooni kuivainest % 100 100 100 94 83 68 66


Silvi Tölp, Peep Piirsalu
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Eesti Maaülikool