• Prindi

Villajõudlus ja lammaste pügamine

Olulisim lammaste villajõudlusnäitaja on villatoodang. Villatoodanguks peetakse aasta jooksul lambalt saadud pesemata villa kogus kilogrammides (orienteeruvalt 3-5 kg villa aastas). Villatoodangu saamiseks kaalutakse vill peale pügamist igalt üksikult lambalt. Momendil lammaste jõudluskontrollis ei fikseerita lamba villatoodangut ning kasvatajad ei pea vaeva nägema selle määramisega.

Põhikarja lambaid (uted, jäärad) pügatakse kas üks kord aastas, kaks korda aastas või kahe aasta jooksul kolm korda. Kahekordsel pügamisel pöetakse põhikarja lambaid kevadel ja sügisel. Tallesid pügatakse esmakordselt ca 6 kuu vanuselt kui neilt saadakse nn. tallevillatoodang (ca 1,3-1,5 kg). Tänapäeval pügatakse lambaid enamasti vaid üks kord aastas, sest pügamiskulud on suured ja villa müügist tulud väikesed.

Lammaste tervise seisukohalt on parim lammaste kahekordne pügamine. Kuid majandusliku otstarbekuse tõttu eelistatakse lammaste ühekordset pügamist. Ühekordselt pügamisel pöetakse Eestis  lambaid sõltuvalt karjas kasutatavast pidamistehnoloogiast kas kevadel (aprill, mai, juuni) või sügisel (september, oktoober, november). Viimasel ajal räägitakse rohkem ka talvisest pügamisest. Erinevatel pügamisaegadel on omad eelised ja puudused ning iga kasvataja peab valima sellise tee, mis kõige paremini sobib tema farmi tehnoloogiaga.

Kevadisel pügamisel on lambad soojadel suvekuudel lühema villaga ja lambad higistavad sel ajal vähem. Samal ajal talvekuudel on neil seljas pikem vill, mis teatud tingimustel võib olla eeliseks, kuid ka puuduseks (märgades lautades vill imab vett, lammaste vill muutub märjaks ja suureneb lammaste külmetuse ja haigestumise oht).

Tavaliselt sügisene pügamine on otstarbekas korraldada vahetult peale lammaste lauta jätmist. Vahetult peale pügamist ei soovitata lambaid saata vihmase, tuulise ilmaga välja. Kui sel ajal on külmad ilmad, siis peaks lambaid peale pügamist hoidma 4-5 päeva laudas. Külmal ajal pügamisel soovitatakse kasutada pügamisteri, mis jätavad lambale 0,5... 1 cm villa selga. Peale lammaste pügamist intensiivistub lammaste ainevahetus ja on teada, et lambad tarbivad pügamisjärgselt enam sööda kuivainet. Seepärast arvatakse, et tallede sünnimass on 10-15 % võrra kõrgem just pügatud lammastel. Samuti on teada, et ka söödakasutus on efektiivsem, sest toit on vatsas lühemat aega ja seetõttu proteiini lõhustub vatsas vähem, mis parandab söödakasutust. Ka on uttede söötmist kergem korraldada, sest pügatud lammastel on kergem toitumust hinnata. Nii on probleemseid lahjasid lambaid kergem karjast välja korjata. Pügatud lambaid mahub ka rohkem samasse sulgu ning loomadel esineb vähem nn. kuumastressi kevad-talvisel perioodil kui väljas õhutemperatuur on hakanud kiiresti tõusma ja loomi hoitakse kinnises laudas.

Puhasvillamäära e. rendementi (R) on võimalik pesemata villal määrata, kuid tänapäeval hinnatakse seda vaid üksikutes riikides, kus villa majanduslik osatähtsus on kõrge (näit. Austraalia meriino lambakasvatuses). Puhasvillamääraks nimetatakse pestud ja absoluutkuiva villa massi (koos konditsioonilise niiskusega 17%) suhet pesemata villa algmassi väljendatuna protsentides.

        P* (100 + K)
R= -------------------------
                 m


         98 * (100 + 17)
R=   ----------------------  = 54,6%
                210

R-puhasvillamäär, %-des
P- pestud absoluutkuiva villaproovi mass, g
K- konditsiooniline niiskus 17% (kokkulepitud koefitsient)
m- villaproovi algmass, g

Kui lamba villatoodang on 3,8 kg ja puhasvillamäär 54,6%, siis puhasvillatoodang 3,8*0,546= 2,07 ~2,1 kg. Täiskasvanud poolpeenvilla lammastel on puhasvillamäär sõltub paljudest teguritest varieerudes 50-65% vahel. Talle villal on see üldiselt kõrgem olles 60-70%.

Peep Piirsalu
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Eesti Maaülikool