• Prindi

Kuidas alustada

Mida peaks kaaluma enne lihaveiste kasvatamise  alustamist:
1.  Kas jätkub kannatlikkust ja sõbralikkust lihaveiste kasvatamiseks.
2.  Kui palju peaks farmis olema loomi, et kogu perele oleks tagatud sobiv töökoormus ja sissetulek.
3.  Millist tõugu ja millise aretusväärtusega loomad peaksid farmis olema.
4. Kas soovitakse suure- (šarolee, akviteeni hele, simmental) või väikesekasvulisi (šoti mägiveis, dexter) loomi.
5.  Milline on lihaveiste pidamise kavandatav eesmärk (tõuloomade müümine, liha tootmine, karjamaade hooldamine, lemmikloomade pidamine jne).
6. Kas on võimalik kindlustada loomadele normikohast söötmist. Missugune on karjamaa olemasolu ja talviste söötade varumise võimalus.
7. Kas lihaveiste jaoks on olemas vastavad tootmishooned. Kui ei ole, kas on mõnda hoonet nende jaoks võimalik rekonstrueerida ja kas selle jaoks on olemas vahendeid.

Vajaminevad söödad ja nõuded loomakasvatushoonetele:
1. Suvine söötmine rahuldatakse karjatamisel looduslikel, kultuur- metsa-, ranna- või mõnel muul karjamaal. Hea saagikusega kultuurkarjamaal võib 1 ha-l karjatada 2,5 ammlehma koos vasikatega, metsa- ja niidu-karjamaadel 0,3...0,5 ammlehma.
2. Kui puudub karjamaa, võib veiseid sööta lauda kõrval söötmisplatsil.
3. Karjamaa peab olema tarastatud, karjatada tuleb kopliviisiliselt.
4. Talvised söödad on (kuiv)silo, teraviljapõhk, hein, juurvili, söödateravili.
5. Laut võib olla kergehitis, kust loomad saavad soovikorral minna jalutusaeda või söötmisplatsile.
6. Loomi pidada vastavalt vanusgruppidele rohke allapanuga kuival asemel.
7. Piisavalt peab olema valgust, hea ventilatsioon, ei tohi olla tuuletõmbust.
8. Iga vasikaga lehmale peaks laudas olema ruumi vähemalt 7m².
9. Peaks olema poegimissulud mõõtmetega 2,5 X 3 m.
10. Joogivee kättesaadavus, külmal ajal eelsoojendusega jootmisnõud.

Mitmesugused variandid lihaveisekasvatuse alustamiseks
1. Poolvereste lihatõugu pullvasikate ostmine. Kasvatada üles käestjootmismeetodil, nuumata nad 14...18 kuu vanuseks ning seejärel turustada. Järgmisel aastal alustada otsast peale samamoodi.
2. Osta poolveresed lehmvasikad või lehmikud, need sobivas vanuses paaritada lihatõugu pulliga või seemendada ning seejärel saadud pulljärglased kasvatada üles, nuumata ja turustada, lehmikud tiinestada.
3. Kui ei ole lüpsilehmi, siis osta neid ja paaritada lihatõugu pulliga, saadud lehmjärglased aretada edasi lihatõugu pulliga, pulljärglased turustada.
4. Osta puhtatõulised lihatõugu lehmikud ning noorpull ja alustada kas puhtatõuliste veiste edasiaretamist või nende ristamist mõne teise tõuga lihatootmise eesmärgil.
5. Eespooltoodud variantide põhjal mitmesugused kombinatsioonid, nagu osa karja aretamine puhtatõulisena, osa lihatootmisena jne.

Kes soovib põhjalikumalt tutvuda lihaveisekasvatusega, võib seda teha senini ilmunud lihaveisekasvatuse alastest raamatutest:

1. Aigar Suurmaa, Virge Kangro, Herefordi tõugu lihaveis Eestis, Tallinn, „Valgus" 1985
2. Aigar Suurmaa, Lihaveisekasvatuse käsiraamat, Tartu, 2001
3. Aigar Suurmaa jt, Lihaveisekasvatus Eestis, Tartu, 2005
4. Aigar Suurmaa, Miks, millal, kuidas alustati Eestis lihaveiste kasvatamist, Tartu, 2007
5. Aigar Suurmaa, Kuidas minna üle piimatootmiselt lihaveisekasvatusele, Tartu, 2008
6. Aigar Suurmaa, Keskkonnasõbralik lihaveisekasvatus,Tartu, 2009

Kes soovib lihaveisekasvatuse alal saada individuaalset nõuannet, saab seda Tartumaa Põllumeeste Liidu Maamajanduse Nõuandekeskuse lepinguliselt loomakasvatuskonsulendilt, käesoleva kirjutise autorilt, Aigar Suurmaalt: tel. 53 30 10 24 või aigar.suurmaa[A]mail.ee