• Prindi

Jõudlus

Viimasel kahel aastakümnel on põllumajanduslindudelt saadav kogutoodang maailmas pidevalt suurenenud, broileriliha 3-4%, kanamunade toodang 3% aastas. Kogutoodangu juurdekasv saavutatakse 50% ulatuses lindude suurema produktiivsuse arvel.

Aastas saadakse munakanadelt 280-300 muna, broilerite ööpäevane massi-iive on 40-45 g. Sellised näitajad on saavutatud tänu kaasaja geneetika, lindude söötmise ja pidamistehnoloogia pidevale muutmisele ning täiustamisele teadusuuringute alusel. Olemasolevate munakanade ja broilerikrosside näitajate parandamine ja uute krosside loomine on koondunud maailmas 5-8 suurkontserni kätte, kellede käsutuses on teadlased alates geneetikutest löpetades majandusteadlastega. Nimetatud kompaniid varustavad oma tütarettevötete kaudu töumaterjaliga kogu maailma.

Linnukasvatuse populaarsuse töusu ja kiirete edusammude pöhjuseks toodangunäitajate parandamisel on lindude bioloogilis- majanduslikud iseärasused.

Kiire kasv ja hea söödaväärindus
Kanabroiler suurendab oma koorumiskaalu  8 nädala kestel keskmiselt 50x. Rasked isaskalkunid suurendavad täiskasvanuks saamiseni oma koorumiskaalu keskmiselt 400x.

Paremate krosside kanabroilerid kasutavad 1 kg juurdekasvu kohta 1,6-1,9 kg sööta kaaludes 7 nädalaselt 2,2-2,7 kg. Seakasvatuses on saavutatud ka juba tulemuseks 2,7-2,8 kg eluskaalu kg kohta, kuid see on ja jääb körgemaks kui lindudel. Veistel on see veelgi körgem - 6-7 kg sööta kg juurdekasvu kohta.

Suur sigivus
Munakanalt võib saada 200 järglast aastas, lihakanalt 80-150 järglast. Sealt näiteks 21-23 järglast. Kõige kiirema reproduktsioonitsükliga on vutt, munema hakkab 43-45 päevaselt. Haudeperiood kestab 17 päeva. Seega on vöimalik uus pesakond saada juba kahe kuu pärast.

Vutt saavutab suguküpsuse 45, munakana 150-160 päevaselt. Lindude oluline bioloogiline iseärasus, mis on lubanud  üle minna korraga suurte linnupartiide üleskasvatamisele, on munade kunstliku hautamise voïmalus. Analoogiline olukord on veel kalakasvatuses. Munade kunstlik hautamine on tööstusliku linnukasvatuse tähtsaim eeldus.

Köik pöllumajanduslinnud taluvad tööstusliku tootmise tingimusi väga hästi. Ei ole täheldatud et kummnete tuhandete lindude uleskasvatamine uhes ja samas ruumis ning tootmise körge mehhaniseerimise tase oleks vähendanud lindude produktiivsust.

Ära tuleb märkida ka täiskasvanud lihalindude tapasaagis mis ulatub 70-75%-ni. Tapasaagis on kõrgem kalkuni ja kanabroileritel, väiksem hane ja pardibroileritel. Tapasaagiselt suudab pöllumajanduslindudega konkureerida ainult siga. Kaasaegse toitumisteooria seisukohalt hinnatakse noorte lihalindude liha körgemalt kui sealiha. Broilerite liha körge dieetiline väärtus on tähtsamaid pöhjusi, miks neid kasvatatakse aina rohkem. Üheks linnukasvatuse kui tootmisharu senise edukuse pöhjuseks on olnud kitsalt spetsialiseeritud krosside kasutamine. St. et ühe töu baasil aretatud erinevate omadustega liinide ühendamisel saadakse tootmistegevuseks sobivad hübriid- ehk tootmislinnud.

Kanamunade tootmisel maailma mastaabis on selle sajandi 70-st aastatest peale täheldatud huvitavat tendentsi-ostjaskonna nöudluse töusu pruunikooreliste munade järele. Pruunikoorelisi mune munevate kanade võidukäigu põhjustena võib nimetada alljärgnevat:

  • nende parem säilivus, rahulikkus, vastupidavus tootmises esinevate stressorite suhtes;
  • vastavate krosside tibude autosekssus;
  • nende produktiivsuse järsem töus viimastel aastatel;
  • tarbijaskonna soov;
  • pruunikooreliste munade suurem keskmine mass.

Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut