• Prindi

Kalkunikasvatussaadused

Kalkunibroilerite vanemaks saades suureneb nende söödakasutus ja väheneb ruumide läbilaskevõime. Rasketel kalkunitõugudel on lihakehal suhteliselt vähe verisulekontse 9..11, 16...18 ja 26...36 elunädalal, kergete tõugude kalkunitel 10, 15, ja 18 elunädalal. Mida rohkem on lihal verisulekontse, seda madalam on lihakeha kaubanduslik välimus.

Tapasaagis on 3...4-kuistel kalkunibroileritel 3...5% võrra madalam kui 5-kuistel lindudel ja mõnevõrra vähem on nende lihakehas ka söödavaid osi. Keskmiste ja raskete tõugude emasnoorkalkunid kasvavad intensiivselt 4...5 elukuuni, isasnoorkalkunid 5...7 elukuuni. Optimaalne realiserimisvanus sõltub seega paljudest tingimustest, mida iga kalkunikasvatusmajand peab arvestama. Ühtlasi tuleb silmas pidada ökonoomilisi näitajaid. Kalkuneid tapetakse broileritena 12, 14 ja 16 nädala vanuses.

Kalkunite tapasaagis on tavaliselt 60...80%. Emasnoorkalkunite tapasaagis on tavaliselt veidi suurem kui samavanustel isasnoorkalkunitel.

Kõige olulisim lihakeha kvaliteedi näitaja on söödavate osade hulk lihakehas. See moodustab kalkunitel 68...73%. Kõige suurema dieetilise väärtusega on rinnalihas, mille osatähtsus varieerub 23...28% vahel.

Kalkuniliha on kõrge dieetilise väärtusega, sest ta sisaldab teiste põllumajandusloomade ja lindude lihaga võrreldes suhteliselt palju valku ja vähe rasva. Vage liha sisaldab 23-24% ja punane liha 20-21% valku. Rasva sisaldab valge liha kuni 1% ja punane liha kuni 3%. 100g valge liha kalorsus on 140 kcal ja punase liha kalorsus 150 kcal läheduses.   Ta on kergesti seeduv ja inimorganismi poolt kergesti omastatav ning väga rikas B-rühma vitamiinide poolest. Kalkunite vanemaks saades suureneb liha rasvasisaldus ja väheneb proteiinisisaldus ning seega ka dieetiline väärtus.

Aminohappeliselt koostiselt sisaldab kalkuniliha kõiki inimesele asendamatuid aminohappeid.

Makro- ja mikroelementide sisalduse poolest on eriti väärtuslik maks, milles leidub palju rauda. Üldse on söödavate siseelundite toiteväärtus kõrge.

Kalkunimuna  kanamunaga võrreldes on kalkunimunal suhteliselt väike rebu, kuid koor ja koorealused kiudkestad kaaluvad märgatavalt rohkem. Kanamunaga võrreldes sisaldab kalkunimuna rebu vähem toorproteiini ja rohkem rasva, kuid kulinaarselt väärtuselt on nad võrdsed. Kalkunimunas on keskmiselt 70% vett ja veidi alla 30% kuivainet.

Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut