• Prindi

Munaproduktiivsus

Munakanad munevad tänapäeval väga heade söötmis- ja pidamistingimuste korral kuni 10 aastat. Seda näitajat võib pidada munakana eluea piiriks. Tõulinnukasvatuses peetakse väga väljapaistvaid sugukanu 5-6, keskmiselt 2-3 aastat Kanamunade tööstusliku tootmise korral on kana eluiga tavaliselt 14-18 kuud.

Munatoodangut mõjutavad tegurid võib jagada kahte suurde rühma: geneetilised ja väliskeskkonnast tingitud. Kanade munatoodangut mõjutavatest geneetilistest teguritest on tähtsaim kana vanemate, eeskätt isapoolsete eellaste munatoodangu päritavus. Munatoodangupäritavuse on genotüüpi kodeerinud paljud pärilikud tegurid nagu:

  • suguküpsus;
  • stabiilne munemisintensiivsus;
  • munemisperioodi kestus;
  • sulgimiskiirus;
  • kana vanuse mõju munatoodangule;
  • söödakasutus;
  • haudeinstinkt.

Kanade suguküpsus ehk varavalmivus on päritav tunnus, mille määrab kana vanus esimese muna munemisel. Kanade suguküpsust peetakse aretustöös üheks tähtsamaks teguriks, mis võimaldab suurendada munatoodangut.

Stabiilne munemisintensiivsus kui päritav omadus sõltub pikkade munemistsüklite rütmilisusest alates suguküpseks saamisest kuni sulgimiseni esimese munemisperioodi lõpul. Kanad, kes munevad aastas 365 muna, on kõige stabiilsema munemisintensiivsusega. Munemisintensiivsus on suhtarv, mis saadakse teatud ajavahemikus munetud munade arvu jagamisel selle perioodi kestusega.

Kanadel, kes munevad iga päev, toimub ovulaatsioon umbes pool tundi pärast munemist. Munajuha valguosa läbib rebu umbes 3 tunni, munajuha kitsuse umbes 0,5 tunniga. Kõige kauem 19 tundi või rohkem kestab muna moodustumine emakas. Muna moodustamise kestus sõltubki peamiselt emakas viibimise ajast.

Kui muna moodustumine kestab kokku  24 tundi, muneb kana iga päev, kui rohkem kui 24 tundi (maks. 27 tundi) muneb kana ühe- või mitmepäevaste munemispausidega (intervallidega), sest päeva teisel poolel (pärast kella 16) ovulatsiooni tavaliselt ei toimu (juhul kui valguspäev on kestnud vähemalt 9...10 tundi), vaid lükkub edasi järgmisele hommikule. Ööpäevase valgustuse korral toimub munemine ja ka ovulatsioon igal kellaajal ööpäeva kestel. Ovulatsioon toimub kanadel valges, pimedus takistab seda. Munemispausid on seega seletatavad ovulatsiooni pidurdumisega, mis on tõenäoliselt seotud kanade geneetilise erinevusega.

Munemistsükliks nimetatakse kana poolt järjest, iga päev munetud munade arvu. Kahe munemistsükli vahel on ühe- või mitmepäevane munemispaus.

Mida pikemad on munemitsüklid, seda lühemad on tavaliselt munemispausid ja vastupidi. Pikad munemistsüklid on iseloomulikud kõrge munaproduktiivsusega lindudele, lühikesed munemistsüklid ja pikad munemispausid aga halbadele munejatele. Pikkade munemistsüklite korral muneb  kana enamasti ühel ja selsamal kellaajal, välja arvatud üks või mõni päev tsükli algul ja lõpul.

Munemiperioodi ehk munemise bioloogilise tsükli kestus on tänapäeva munakanakrossidel reguleeritava mikroklimaga ruumides 10...12 kuud. Munemisperioodi lõpul munemisintensiivsus langeb ja kana hakkab sulgima.

Munemisperioodi kestus (seega ka munatoodang) ja sulgimise kestus (kiirus) on tavaliselt pöördvõrdelised suurused. Pikale munemisperioodile järgneb lühike sulgimisperiood (4..5 nädalat), lühikesele munemisperioodile pikk sulgimisperiood (5...8 nädalat). Ekstensiivsel pidamisel on põllumajanduslindude sulgimine sesoonne ja toimub hilissuvel või sügisel. Nii sulgimine kui ka munemine sõltuvad suurel määral välistingimustest. Mida kauem on välistingimuste abil võimalik sulgimise algust edasi lükata, seda suurem on kanakarja munatoodang.

Kana vanemaks saades munatoodang väheneb. Munatoodang väheneb teisel munemisaastal võrreldes esimesega 10...15%, kolmandal munemisaastal 20..30% võrra.

Munade tootmisel on üks tähtsamaid ökonoomilisi näitajaid söödakasutus. Sööt moodustab kuni 70% munade omahinnast, mistõttu eri krossidesse kuuluvate kanade võrdlemisel peetakse söödakulu 10 muna või 1 kg munamassi tootmiseks eriti tähtsaks. Parimatel munakanakrossidel on söödakulu 10 muna tootmiseks 1,3...1,4. 1 kg munamassi tootmiseks 2,1...2,4 kg.

Välisteguritest mõjutavad kanade munatoodangut rohkem sööt, söötmisreziim, temperatuur ja valgustus.

Söödast ja söötmisreziimist sõltub suurel määral kanade genotüübis peituvate võimaluste realiseerimine. Söötmisreziimist ja normidest tunduva kõrvalekalde korral jääb ka parimate munakanakrosside kanade munemisintensiivsus tagasihoidlikuks, munemisperiood lühikeseks ja munade kvaliteet madalaks.

Tingimata tuleb luua optimaalsed temperatuuri- ja valgustingimused. Optimaalne temperatuur munakanadele on 12..18 ºC. Valgustusel on samuti oluline osa kanadelt maksimaalse munatoodangu saamisel. Ruumide ebaõige valgustatus ja valguspäeva pikkus võivad munemisintensiivsust mõjutada samal määral kui kui teised eelloetletud tegurid. Kui näiteks valgustatus on üle 40 luksi, ilmnevad kanadel kannibalisminähud.  Munejate kanade optimaalseks valguspäeva pikkuseks peetakse 14...17 tundi. Linnule ebasobivad välistingimused moodustavad stressorite kogumi, mis mõjuvad munatoodangut vähendavalt. Need võivad olla:

  • Füüsikalised - näit. madal temp;
  • Keemilised - näit. kõrge NH3 kontsentratsioon õhus;
  • Söödast tingitud - näit. järsk ratsiooni vahetamine;
  • Traumaatilised - harja või nokalõikamine;
  • Transpordi - näit. lindude ümberpaigutamine;
  • Tehnoloogiline - näit. liiga tihe asetus;
  • Bioloogilised - näit. infektsioonhaigused;
  • Sotsiaalsed - näit. võitlus liidrikoha eest kanakarjas.

Eelpoolloetletud stressorid võib jagada kahte suurde rühma, välditavad ja vältimatud. Lindude ümberpaigutamine ning veterinaarne töötlemine infektsioon- ja invasioonhaiguste profülaktikaks on vältimatud stressorid. Optimaalsest söötmis- ja pidamisreziimist kinnipidamine ning täpne töökorraldus  vähendavad välditavate stressorite mõju kanakarjas.

Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut