• Prindi

Pidamine

Tuntuimad on lindude ekstensiivne ja intensiivne pidamissüsteem. Nende vahele jäävad mitmed üleminekuvormid, mida tuntakse kombineeritud või poolintensiivse pidamissüsteemi nimetuse all.

Ekstensiivse pidamissüsteemi tunnusteks on linnukasvatussaaduste sesoonne tootmine, jalutusaedade ja -koplite kasutamine. Ekstensiivne lindude pidamisviis, nn. vabapidamine on omane kodumajapidamiste linnukasvatusele. Linnud onsiin looduslikele lähedastes oludes, mis aga alati ei taga nende genotüübile omast produktiivsust.

Tööstuslikus linnukasvatuses kasutatakse ainult intensiivset ja poolintensiivset pidamissüsteemi. Poolintensiivse pidamissüsteemi puhul saavad linnud minna suvel välja piiratud pindalaga jalutusaedadesse.

Intensiivse pidamissüsteemi põhitunnus on lindude pidamine ainult spetsiaalselt sisustatud lindlates allapanul, rest või võrkpõrandail (ka köetavatel põrandatel) või puurides.

Tänapäevased lindlad ja nende tehnoloogiline sisustatus, sealhulgas kütte-, ventilatsiooni , valgustus-, jootmis-, söötmis ja sõnnikukoristusseadmed võimaldavad linnukasvatussaadusi toota aastaajale ja kliimatsoonile vaatamata.

Lindude pidamisviisidest tuntakse peamiselt kahte:

  • põrandal (allapanul)
  • puurides.

Nende kahe pidamisviisi sobitamisel saame nn. kombineeritud pidamisviisid, näit. noorkana kasvatatakse allapanul, munema paigutatakse aga kanad puuri. Põrandal (allapanul) peetakse tänapäeval peamiselt lihalinde, munakanad on aga saanud tüüpilisteks puurilindudeks. Munakanatibusid, noorkanu ja munejaid kanu peetakse põrandal seni veel väikefarmides, mõnevõrra ka tõulinnukasvandustes. Allapanul pidamisel kasutatakse meie klimaatilistes tingimustes peamiselt sügavallapanu, mida vahetatakse ainult iga linnupartii realiseerimise järel.

Sügavallapanu materjaliks sobivad saepuru, höövlimasina laastud, hekseldatud põhk, freesturvas või mitme materjali segu. Freesturbal on teiste allapanumaterjalide ees mitmeid eeliseid. Tal on antiseptilised omadused ja temas neelduvad hästi niiskus ja gaasid. 1 kg põhku suudab imada 3,0...3,5 kg vett, 1 kg turvast aga  10...12 kg.  Turvasallapanu on kuiv, pehme ja soe ning lindla õhk on puhtam kui teiste allapanu materjal.

Enne allapanu kohaleasetamist kaetakse põrand värskelt kustutatud lubja kihiga (0,5 kg lupja 1m2 kohta). Lubjale laotatakse 15...20 cm paksune allapanukiht. Allapanus toimuvad põhimõtteliselt samad protsessid, mis kompostihunnikuski. Mikrobioloogilistes protsessides eralduv soojus on sügisel ja talvel lindla temperatuuri säilitamisel oluline. Suvel tuleb jälgida, et allapanu liigse kuivuse tõttu ei tolmaks, see mõjub halvasti lindude tervisele, ka määrduvad munad siis rohkem. Liiga kuivale allapanule tuleb niisutamiseks piserdada vett.

Ühe kana kohta kulub aastas allapanumaterjali järgmiselt:

  • freesturvast 12...15 kg;
  • hekseldatud põhku 18...20 kg;
  • saepuru või peeni höövlilaaste 9 kg.

Eri linnuliikide ning produktiivsuse ja vanuserühmade sügavallapanul pidamiseks on välja töötatud vastavad sisustuse komplektid, milledes on palju unifitseeritud seadmeid, seadmete osi ja detaile. Broilerite paigutustihedus on sügavallapanul pidamise korral keskmiselt:

  • 16,5 lindu/m2;
  • pardibroileritel 10 lindu/m2;
  • kalkunibroileritel 3-4,5 lindu/m2;
  • munakanadel 5 lindu /m2;

Lindude puurispidamine on kõige ökonoomsem pidamisviis, vaatamata asjaolule, et lähtudes lindude bioloogiast ei ole nad kuigi "linnusõbralikud".

Euroopa Ühenduse direktiiv 1999/74 sätestab, et munakanadel peab olema kasutada linnu kohta täiustamata puurides vähemalt 550 cm2, täiustatud puurides 750 cm2 puuripinda, söödaküna 10 cm, rennjootja korral 10 cm renni, automaatjootja korral vähemalt 2 jootjat puuri kohta. Direktiivi nõuded ei kehti tõulinnukasvandustekle ja farmidele kus on 300 või vähem kana.

Uueks sõnaks pidamissüsteemide iseloomustamisel on saanud alternatiivne pidamissüsteem, mis on siis kõige linnusõbralikum. Siin on kombineeritud omavahel nii puuris kui ka põrandal pidamise elemendid. Puurikorrustel ei ole seinu, lind saab liikuda vabalt eri tasapindade vahel ja minna ka põrandale siblima. Samuti on linnul võimalik minna jalutusaedadesse. Selline pidamisviis peaks EL likmesriikides alates 2012. aastast valdav olema, traditsiooniline täiustamata puurides pidamine keelustatakse.  

Eestis on tänaseni munakanade pidamisel valdavalt kasutusel Ungari päritolu 2 korruseline 8-realine puuripatarei KKT ja tibude ja noorlindude üleskasvatamisel Saksa päritolu puuripatarei R 15.

Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut