• Prindi

Hanede pidamine

Arvestades asjaolu, et haned on munemisvõimelised üsna pikka aega, kasvatatakse põhikarja hanesid kuni 4 aastat. Hanekari komplekteeritakse igal sügisel, jättes talveks ainult väärtuslikke linde. Valikul arvestatakse kõiki tunnuseid, mis iseloomustavad hanede häid omadusi. Kodumajapidamises tuleks eelistada hästi hauduvaid emahanesid. Isassugulinnu väärtus oleneb sugulisest aktiivsusest, mis on tihedas seoses linnu vanusega. C. Ruusi katsetest selgus, et kõige passiivsemad on ühe aasta vanused isashaned. Igal aastal täiendatakse põhikarja üks kord märtsis-aprillis koorunud tibudest. Põhikarjas peetakse isaslinde ainult nii palju, kui on vaja viljastatud munade saamiseks. Loomuliku paarituse koral peab rasket tõugu hanede karjas olema 1 isashani 3 emashane kohta, kergetel tõugudel 1:4...5.

Intensiivse kasvatamise korral realiseeritakse hanebroilerid 56...70 päeva vanuselt, mil nad kaaluvad 4...5 kg. Kilogrammi kaaluiibe kohta kulutatakse 3...4 kg sööta. Hanebroilerite kasvatamine jaguneb kahte perioodi: koorumisest kuni kolme nädala vanuseni (kunstemaperiood) ja sellele järgnev kasvuperiood kuni realiseerimiseni.

Sügavallapanul kasvatamise korral paigutatakse ühe kunstema alla 200...250 hanetibu. Lindla jaotatakse sektsioonideks. Kuni 3 nädala vanuseni võib 1m2- le paigutada 8...10 hanetibu, kasvuperioodi lõpul 3 noorhane.

Parimaks allapanumaterjaliks peetakse esimesel 5 päeval põhuheksleid. Vanematele tibudele sobivad höövlilaastud. Allapanukihi paksus on algul 10...15 cm. Iga 2...3 päeva järel lisatakse allapanumaterjali juurde. Temperatuur on hanetibude kunstema perioodil järgmine:

Tibude vanus päevades Temperatuur kunstema all ºC
1...3 30
4...5 28
6...7 26
8...10 24
11...20 20
21...30 8...20


Soodsate ilmastikuolude korral võib hanetibusid hakata solaariumi laskma juba nädalavanuselt. Valguspäeva pikkus on esimesel nädalal 24 tundi, 7....20 elupäevani 16, edasi 14 tundi ööpäevas. Valgustatus peab olema 15...20 luksi, õhu optimaalseks niiskusesisalduseks peetakse 65...75%.

Hanetibusid joodetakse algul vaakumootjatest, hiljem voolava veega rennjootjaist. Vaakumjootjaid peab olema vähemalt üks 50 hanetibu kohta, joogifronti kuni kuistele noorhanedele 1 cm, vanematele 2cm. Söödafronti peab olema kuni ühe kuu vanustele noorhanedele 3 cm, vanematele 5 cm.

Võimalik on hanetibusid kasvatada puuris ja võrkpõrandail. Puuris peetakse hanetibusid tavaliselt 11...20 elupäevani ja viiakse siis üle sügavallapanule. Võimalik on hanebroilereid puuris pidada kuni nende realiseerimiseni.

Võrkpõrandail kasvatatakse hanetibusid tavaliselt 20...30 elupäevani. Hilisemal kasvuperioodil viiakse noorhaned enamasti üle sügavallapanule või suvelaagritesse.

Haneliha aastaringsel tootmisel suurendatakse hanebroilerite arvu just suvisel ajal, kasutades selleks ka suvelaagreid. Suvel kasvatatakse lindlas hanetibud 20-30 päevasteks, pärast seda viiakse suvelaagrisse. Arvestama peab, et laagris oleks varikatus, rohumaad vahetatakse mõnepäevase karjatamise järel, laager jaotatakse 500 pealisteks sektsioonideks, igasse sektsiooni ehitatakse kerged edasitõstetavad varikatused, mis kaitsevad linde liigse kuumuse ja halva ilma eest. Jõusööta tuleks anda peamiselt õhtul, kui jõusööt on ka päeval ees, siis haned haljassööta hästi ei söö. Hanebroilerite kasvatamisel suvelaagrites rohukattega pinnasel tuleb lähtuda järgmistest normidest: ühe hanetibu kohta on vahja 2 m2 laagri pinda, varikatuse all igale hanele 0,2 m2 pinda, 1,5-3 cm söödafronti ja 1-3 cm joogifronti. Sellistes tingimustes kasvatatud hanebroilerid saab realiseerida 60-65 päeva vanuselt.

Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut