• Prindi

Hanede söötmine

Keskmine söödakulu noorhane 1 kg massi-iibele varieerub 3-4 kg vahel, täisratsioonilisel sötmisel.

Noorhanede segajõusöötade struktuur % on järgmine:

Söödad Noorhanede vanus päevades
1...35 35...70
Teraviljad 60...65 60...65
Hernes, uba 4...5 5...7
Õlikoogid, šrotid 15...20 10...20
Loomsed söödad 5...6 4...5
Söödapärm 4...5 4...5
Rohujahu 4...5 4...5
Mineraalsöödad 3 3


Noorhanede söödakulu päevas sõltuvalt nende vanusest, g

Vanus päevades Söötmine kuiva jõusöödaga Kombineeritud  söötmisel
Segajõusööta Haljassööta
1...5 35 18 20
6...10 90 20 50
11...20 110 50 100
21...30 220 120 200
31...40 280 140 300
41...50 330 160 400
51...60 340 180 500
61...70 340 200 600


Hanetibud ja noorhaned söövad meelsasti granuleeritud jõusööta. Sügavallapnul pidamise korral on siis ka söödakulu väiksem. 5...20 päevastele hanetibudele valmistatakse segajõusöödast graanulid, mille läbimõõt on 2,4 mm, 21..65 päevastele noorhanedele 4,8 mm. Esimestel päevadel söödetakse hanetibudele graanuleid purustatult.

Poolintensiivsel pidamisel on soovitatud noorhanesid sageli karjatada sööta haljasmassi ja mitmesuguseid putrusid. Kolmel esimesel elupäeval on soovitav tibusid sööta pehme söödaseguga, milles on 80% teraviljasõmerikku (ilma kestadeta), 5% purustatud hernest või muud kaunvilja, 3% rohujahu ning 2% lõssi või piimapulbrit (kohupiima). Neljanda-viienda elupäevani võib hanetibusid sööta nisutangudega, munadega ja haljassöödaga. Seejärel võib anda kala-, liha-kondijahu ning alates kümnendast elupäevast alates minnakse vanusekohasele segajõusöödale. Kombineeritud söötmise korral antakse haljassöödad kas segus segajõusöödaga või eraldi. Peenestatud haljassööta võib hanetibudele sööta alates esimesest elupäevast. Meelsasti söövad hanetibud ristikut, lutserni, seahernest, piimohakat, võilille, halvemini kõrrelisi. Haljassöötade puudumisel antakse hanetibudele riivitud porgandit ja teisi juurvilju. 20 päeva vanustele hanetibudele võib anda peenendamata haljassööta või talvisel ajal kuiva heina. Talveperioodil võib haljasssööda asendada hea silo või juurviljadega. Alates 10-15 elupäevast võib hanetibudel 20-30% segajõusöödast asendada keedetud kartulitega.

100 noorhanele vajatakse realiseerimiseni 1...1,5 ha karjamaad. Karjatamisega võib alustada 20-30 päeva vanuselt. Karjamaal söövad haned 1,5-2 kuu vanuselt päevas 1-1,5 kg, 3-4 kuu vanuselt kuni 2 kg rohtu. Nii pehme kui kuiva söötmistüübi korral tuleb anda eraldi söödanõudes kruusa. Kuni 3 nädala vanuste hanede söödas peab olema 20% toorproteiini ja 1 kg söödas 2600 kcal metaboliseeruvat energiat, 4...12 nädalaste ja vanemate noorhanede söödas vastavalt 17% ja 2400 kcal ning 12% ja 2400 kcal.

Hanede nuumamine suure maksa saamiseks
Mitmetes Euroopa maades rakendatakse hanemaksa tootmiseks hanede spetsiaalnuuma. Nuumatud hane maks kaalub keskmiselt 0,5 kg.  Nuumata võib kõiki hanetõuge. Suurt hanemaksa õnnestub saada üksnes siis, kui rakendatakse sundnuuma. Nuumatakse 90...100 päeva vanuseid noorhanesid. 4..5 nädala kestel söödetakse neile päevas 3...5 korda rohkem sööta, kui nad isukohaselt sööksid. Söödaks on umbes 8 tundi enne söötmist leotatud või aurutatud mais, millele on lisatud 0,5...3% loomset rasva. Sundnuuma korral söödetakse noorhanele I nädalal 450...500 g, II nädalal 500...600 g ja III nädalal 700 g või rohkem maisi päevas.

Hanemaksa tootmine on kitsalt spetsialiseeritud hanekasvatusharu.

Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut