• Prindi

Kanabroilerite söötmine

Kanabroilereid iseloomustab suur kasvukiirus, seetõttu peab sööt olema täisväärtuslik ja kõik vajalikud söödakomponendid tasakaalus. Täielik proteiinitarbe katmine on tähtsaim faktor, mis määrab noorlinnu üleskasvatamise efektiivsuse ja täiskasvanud linnu produktiivsuse. Proteiini söötmise täisväärtuslikkust kontrollitakse asendamatute aminohapete sisalduse järgi söödas.

Energia ja proteiini suhe näitab, mitu MJ metaboliseeruvat energiat on ratsioonis iga proteiini % kohta. Metaboliseeruva energia puudujäägi korral ei kasutata proteiini ära, energia ülejäägi korral algab rasva ladestumine ja produktiivsus langeb. Põhilisteks asendamatute aminohapete allikateks on loomsed söödad ja mõningad taimsed söödad (lõssipulber, kalajahu, sojauba). Loomsete söötade puudusel tuleb aminohapete vajadus katta sünteetiliste aminohapetega.

Soovitatav söödaratsiooni struktuur on järgmine:

Sööt Vanus
1...4 nädalat 5 nädalat ja vanemad
Teravili ja kaunvili 55-65 60-70
Šrotid 15-25 10-25
Loomsed söödad 4-8 4-5
Söödapärm 3-5 3-5
Rohujahu 0-3 1-3
Söödarasv 0-3 2,5
Mineraalsöödad 0,5-1 0,5-2

Broileritele on otstarbekas anda segajõusööta granuleeritult. See võimaldab parandada jõusööda kasutamist ja vähendab söödakadusid. Sööda granuleerimine vähendab linnu poolt söödavõtuks kulutatava energia hulka ning hoiab ära sööda sortimise ohu. Graanulite sobivaks suuruseks on 1- 30 päevastele 1-2 mm ja vanematele mitte üle 3 mm.

Broilerite keskmine söödavajadus (segajõusööt ) on järgmine:

1-5 päevased 12g
6-10 18g
11-20 30g
21-30 45g
31-40 70g
41-50 90g
51-60 105g


Broilerite puuris kasvatamisel peab nende sööt olema veidi energia-, kaltsiumi ja toorproteiinirikkam kui sügavallapanul pidamise korral.
Eri sugupoolte lahuskasvatamisel peab sööda toorproteiinisisaldus olema suurem. Broilerite optimaalne vee ja kuivsööda  vahekord on 1,8:1, nippeljooturite korral 1,6:1. Veekasutus suureneb temperatuuri tõustes üle 21o C, 6,5% iga kraadi kohta. Troopikaaladel võib broilerite veekasutus pikkade ja kuumade päevade tõttu kahekordistuda.

Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut