• Prindi

Tibude ja noorlindude söötmine

Kanatibusid ja noorkanu söödetakse vastavalt nende vanusele. Kõige intensiivsemalt kasvavad noorkanad 2...2,5 kuu vanuseni, mille kestel nende kehamass suureneb keskmiselt 15 korda. Seejärel kasv aeglustub: 2,5...5 kuu vanuses suureneb kehamass kõigest 2,5 korda. Kiire kasvu tõttu peab metaboliseeruva energia ja toorproteiinisisaldus olema esimese kasvujärgu söödas suurim. Kasvukiiruse vähenedes vähendatakse ka metaboliseeruva energia ja toorproteiini kogust söödas.

Ühe kasvujärgu söötmisnormidelt tuleb teisele üle minna pikkamööda, ühe kuni kahe nädala jooksul.

Tibusid allapanul kasvatades tuleb sööda- ja jooginõud asetada lähestikku, võõrasemade juurde. Sööta tuleb anda korraga vähe ja mitu korda päevas. Enne uue sööda panekut tuleb söödajäägid restidelt eemaldada, kuna soojas tibulas saastub sööt kiiresti. Ka automaatsöötjatega varustatud tibulates on soovitav esimestel elupäevadel sööt alustele panna. Tibu on evolutsiooni kestel kohanenud sööta maast nokkima ja alles hiljem õpib ta seda tegema ka künadest või automaatidest.

0-4 nädalani on eesmärgiks anda tibudele kiire kasvustart. Seetõttu kasutatakse spetsiaalset startersööta 0,5-0,6 kg tibu kohta. 4 nädalaselt viiakse läbi kehamassi kontroll ja kui see ei vasta munakanakrossi standardile, siis tuleb startersööta edasi anda.

Munakanatibude ja noorkanade üleskasvatamise edukusest oleneb suurel määral nende hilisem produktiivsus. Noorkana hakkab munema siis, kui ta suguelundid on vastavas arengujärgus ja kui ta kehamass saavutab antud liinile või krossile omase taseme. Juhtivates aretusfirmades püütakse saavutada kanade optimaalset varavalmivust ning seejuures lindude võimalikult optimaalset kehamassi, et seeläbi saavutada kokkuhoidu söödakulus. Vara¬valmivust peetakse endiselt kõrget munatoodangut tagavaks tunnuseks. Noorkanade kasvuperioodiaegne söötmine peab tagama antud krossile omase normaalse kasvuintensiivsuse.

Tibusid tuleb sööta isu järgi vähemalt 3-4 nädalat, et nad saaksid kätte vajaliku kasvuintensiivsuse. Sel perioodil toimub põhiline lihaste ja luustiku areng, mis nõuab ka kõrgemat proteiini taset söödas.

5-17 elunädalani toimub seedeorganite areng. Sel perioodil on oluline arendada välja mahukas seedetrakt. Kui 17 nädalaselt söövad noorkanad ca 75 g siis 10 nädalat hiljem munakanana 30-40 g rohkem. Seetõttu on oluline soodustada isu suurendamist kasvuperioodi algul. Seda on kerge teha kui on automaatsöötjad. Linnud loomupäraselt söövad rohkem õhtuti, seetõttu soovitatakse pool ratsiooni sööta hommikul ja pool pealelõunal. Sööta tuleb anda arvestusega, et linnud söövad keskpäevaks söödakünad tühjaks. Oluline on söödaosakeste suurus. Soovitavalt peaks söödaosakeste suurus olema 80% ulatuses 0,5-3,2 mm.  Kella 11.00-15.00 peaks söödakünad olema tühjad.  Sööta võib ka õhtupoole enne valguspäeva lõppu, arvestusega, et linnud jõuavad poole kogusest ära süüa ja hommikul söövad teise poole

Linnud õpivad sööta kiiresti sööma, sest teavad, et varsti saab sööt otsa. See suurendab pugu mahtu. Sööt peab olema hea kvaliteediga ja sisaldama kõiki vajalikke aminohappeid, vastasel korral võivad linnud rasvuda ja kasv aeglustuda. Samuti peab sööda energiasisaldus olema küllaldane. Samas ei tohi sööda energiasisaldus olla liiga kõrge, kuna see vähendaks lindude poolt söödavat söödakogust, see omakorda ei arendaks seedetrakti mahtu.

15 nädalast kuni munemahakkamiseni  kasvab noorlind kiiresti ca 20 g päevas. Sel ajal areneb ka luuüdi valmistudes olema Ca reserviks munakoore moodustumisel. Seetõttu on oluline lindudele anda sööta, mis on Ca, P ja proteiinirikas. Kaks nädalat enne noorlindude munema hakkamist suurendatakse sööda kaltsiumisisaldust 2,2%-ni. Et linude söödavõtt ei väheneks pulbrilise Ca tõttu peab 50% kaltsiumist olema 2-4mm läbimõõdus.

Noorkanade kasvatamise edukust hinnatakse järgmiste näitajate alusel:

  • noorkana kehamass munemise alguses;
  • linnukarja ühtlikkus;
  • linnu ettevalmistus küllaldase söödakoguse söömiseks.

Kasvu kontrolliks kaalutakse linde iga nädal. 100 lindu peaks andma adekvaatse pildi kogu karja kohta iga suurusega karja puhul.

Karja võib pidada ühtlikuks kui kõik linnud on on vahemikus ± 20%  ehk 80% lindudest langeb vahemikku ± 10% keskmisest.

Kui kari ei ole ühtlik siis peame teada saama ja kõrvaldama põhjuse. Näiteks võib-olla on probleem söödafrondi vähesuses, söödakett liigub liiga aeglaselt, noka lõikamise kvaliteet on halb, haigused.

Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut