• Prindi

Hanetõud

Hanekasvatusega on inimene tegelenud aastatuhandeid. Hallhanest pärineb enamik maailmas praegu kasvatatvaid hanetõuge. Vanimad andmed hanede kodustamise kohta on pärit Iraanist neljandast aastatuhandest e.m.a. Haned kodustati varem kui teised põllumajanduslinnud, mis on seletatav nende kerge kodustamisega.

Vaatamata asjaolule, et looduses elavad hanelised on üsna kergesti kodustatavad, on 25 metsikust hanelisest kõigest kolme liigi järglased tuntud põllumajanduslindudena. Need on hallhani (Anser anser), kühmnokk-hani (Cygnopsis cygnoides) ja kanada lagle (Branta canadensis).

Ainult üks hanetõug - hiina hani - põlvneb kühmnokkhanest, kes pesitseb ka praegu suviti Põhja Hiinas, Ida ja Kagu Siberis. Kanada lagle kodustatud vormi tuntakse kanada hanena.

Vaatamata sellele, et haned on vanimad põllumajanduslinnud, on nende aretamisel olnud tulemused tagasihoidlikumad kui näiteks kanade ja partide aretamisel. See on seletatav nii hanede konservatiivse pärilikkuse kui ka ilmselt nende ebajärjekindla ja ühekülgse valikuga haneliha ning rasva tootmise suunas.

Käesoleval ajal kasvatatakse hanesid peamiselt noorhaneliha, vähem rasva, maksa ja udusulgede tootmiseks.

Hani kasvab põllumajanduslindudest kõige kiiremini. Intensiivseim on noorhanede kasv kuni 75nda elupäevani, mille kestel nende eluskaal suureneb 40...50 korda. Nuumatud hane lihakeha võib sisaldada kuni 50% rasva. Juba kahekuiste noorhanede lihakehas on märgatavalt rohkem rasva kui niisama vanadel kana. või pardibroileritel. Et hanerasv on madala sulamistäpiga ja suure oleiinhappesisaldusega, siis peetakse seda hinnaliseks toiduaineks kui ka ravimiks paljude külmetushaiguste korral. Mõningaid tõuge nuumatakse ülisuure maksa saamiseks (kuni 1,5 kg ühelt hanelt). Sellest valmistatakse delikatesse.

Intensiivse kasvu ajal on noorhaned võimelised tarvitama hästi palju haljassööta, mille arvel on võimalik kokku hoida jõusööta.. Ekstensiivsele hanekasvatusele on iseloomulik munatoodangu sesoonsus, väike munatoodang ja  sellega seoses väike üleskasvatatud noorhanede arv emashane kohta, noorhanede pikk kasvuperiood (5...6 kuud) ja hanelihatoodangu realiseerimine peamiselt sügiskuudel.

Esimesel elukuul on noorhanede kasvuintensiivsus 200%, teisel elukuul 96%, kolmandal 17%, neljandal 13%, viiendal 6% ja kuuendal elukuul 5%. Kasvuintensiivsuse langus seab tootjate ette vajaduse realiseerida noorhaned lihaks 60...65 päevaselt. Selles vanuses kaaluvad nad 3,5...4,5 kg ja kulutavad 1 kg massiiibe kohta umbes 3...3,5 kg jõusööta.

Haned munevad üsna intensiivselt 4...5 aastat. Väikseim on munatoodang esimesel munemisaastal. Teisel munemisaastal suureneb munatoodang esimese aasta toodanguga võrreldes 15...25%, kolmandal munemisaastal 30...45%. Mõnel emashanel võib munatoodang suureneda ka 4. Ja 5. munemisaastal. Seega on suguhanesid otstarbekas pidada pikka aega.

Haneliha tootmisel tuleb arvestada ka hanede bioloogilisi iseärasusi - suurt vastuvõtlikkust välisärritustele, eri rühmade ja perekondade moodustumist karjas, mahlakate ja haljassöötade, sealhulgas ka toorkiurikaste söötade head omastamist, samuti võimet tarbida sööta ka väga väikese valgustatuse korral.

Hanetõugusid võib jagada kergeteks, keskmisteks ja rasketeks. Kergetest hiina hani ja itaalia hani, keskmistest elsassi, pommeri hani, rasketest tuluusi ja emdeni hani. Rasketele hanetõugudele on omane suhteliselt madal munatoodang - nad munevad aastas 30-45 muna.

Hiina haned põlvnevad metsikust luikhanest. Neid tuntakse ka kügar-, kühmnokk-, trompet- ja honkongi hanedena. Otsmikul on suur kügar, mis emashanedel on tavaliselt väiksem kui isashanedel. Kael on väga pikk, luigekaelataoline, saba hoidub veidi üles. Kere on ümar, munakujuline, keskmise pikkusega, kompaktne, hoidub eest veidi üles. Rind on ümar, jalad keskmise pikkusega. Sulestiku värvuselt eristatakse tumehalle, pruune ja valgeid teisendeid. Rohkem on levinud pruun teisend. Sulestik on sellel teisendil seljal ja külgedel šokolaadpruun. Hiina hanele on iseloomulik pruun jutt kaelal. See jääb püsima ka ristanditel. Valgetel teisenditel jookseb kaelaharjast seljale hallikas jutt. Hiina haned on elava loomuga. Söövad meelsasti karjamaasööta. Nende eluskaal on 4,5....5,5 kg, toodang 50...70 muna keskmise kaaluga 140....160 g. Noorlinnud kaaluvad 60...70 päevaselt 3...3,5 kg. Haudeinstinkt on nõrgalt arenenud.

Tuluusi hani on aretatud Prantsusmaal. On üks levinumaid hanetõuge. Isashaned kaaluvad 7...10, emashaned 6...8 kg. Kahekuu vanuse hanebroileri kehamass ulatub 3,8...4 kg. Emashaned munevad aastas umbes 30 muna. Sulestik on tumehall. Igat halli sulge palistab valge serv. Kõhualune ja tagakeeha sulestik on valge, nokk ja jalad punakasoranžid. Kael on lühike ja jäme jalad lühikesed. Emashaned hauvad halvasti või ei hau üldse.

Emdeni hani on aretatud Loode Saksamaal. Emdeni haned on valge sulestikuga hanetõugude hulgas raskeimad: kaaluvad nuumatult 10...13 kg. Keskmine munatoodang on 25...30 muna aastas. 60 päevased noorhaned kaaluvad keskmiselt 3,6 kg. Emdeni haned on suhteliselt head haudujad ja tibude hoidjad. Kael on võrdlemisi pikk, saba lühike, veidi ülespoole hoiduv. Jalad keskmise pikkusega, tugevad. Nokk ja jalad oranžpunased.

Reini hani on emdeni hane üks lahktõuge, aretatud Ungaris. Isashaned kaaluvad keskmiselt 6,5...   7,0 kg, emashaned 5,5...6,0 kg. 60 päevased noorhaned kaaluvad 3,7...4,0 kg. Sulestik on valge. Aastas saadakse ühelt emashanelt 40...80 muna. Reini hanede omapäraks on ööpäevaste tibude autosseksus sulgede värvuse osas.

Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut