• Prindi

Kalkunitõud

Põhja-Ameerika ulukkalkun ja  temast aretatud kodukalkun kannavad ühist nimetust Meleagris gallopavo. Kalkunite kodustamise aeg on tänaseni täpselt teadmata. Ameerika avastamise ajaks (1492 a.) olid kohlikud - indiaanlased - ulukkalkuni juba kodustanud.

XIX sajandi algul hakkasid USA kalkunikasvatajad-selektsionäärid tegelema Euroopas levinud kalkunite ja ameerika ulukkalkunite ristamisega. 1860. aastal demonstreeriti esmakordselt pronkskalkuneid, kelledest on aretatud enamik tänapäeva kalkunitõuge.

Kalkun on suurim põllumajanduslind. Raskete tõugude täiskasvanud isaslindude eluskaal ulatub 18...20 kg-ni, emaslindudel 10...12 kg-ni. Noorkalkunid kasvavad üsna kiiresti: 5-kuised isaskalkunid kaaluvad 7...9, emaskalkunid 5...6 kg.

Kalkuniliha on omapärase maitse ja kõrgete dieetiliste omadustega: see sisaldab palju inimese poolt kergesti omastatavat proteiini. 50...60% kalkunilihast moodustab nn. valge liha, mille dieetilised omadused on eriti head: selles leidub keskmiselt 23...24% kergesti omastatavat proteiini.

Munatoodang võib ulatuda 50...100 munani ühel munemisperioodil. Emaskalkuni kohta on seega võimalik üles kasvatada 35...70 kalkunibroilerit.

Kalkunitel on bioloogilisi iseärasusi, mis raskendavad nende kasvatamist: isas- ja emaslindude eluskaalu suur erinevus, aeglane suguküpseks saamine ja suhteliselt lühike munemisperiood, kalkunitibude ja noorkalkunite kõrgendatud nõudlikkus ratsiooni toorproteiini ja vitamiinisisalduse suhtes ning tibude tundlikkus pidamisrežiimi suhtes.

Kalkunitõugude arv pole eriti suur. Maailma kalkunikasvatust iseloomustab raskete kalkunikrosside järjest laienev levik. Lihakehasid ei realiseerita tervetena, vaid polfabrikaatidena või kulinaarselt töödelduna. Nii on võimalik raskete krosside kalkuneid paremini kasutada ja ära jäävad suurte lihakehade müügiraskused.

Laiarinnaline pronkskalkun on aretatud Ameerika ühendriikides valiku ja paaridevaliku teel pronkskalkunist. Neil on lihalindudele omane välimik, lai, sügav rind, hästi arenenud reie ja sääre lihastik, lai ja sirge selg, tugevad, lühikesed ja laia asetusega jalad. Sulestiku värvus on must kuni mustjaspruun, pronksja helgiga, nokk ja jalad kiltkivivärvilised. Korallid on hästi arenenud, linnu rahulikus olekus tumepunased, ärritunud olekus sinakasvioletse varjundiga. Kasvu lõpetanud isaskalkun kaalub 16 kg, emaskalkun 9 kg, aasta vanuselt vastavalt 15 ja 8 kg. Munatoodang kuni 90 muna aastas.

Laiarinnalised valged - on praegu maailmas juhtiv kalkunitõug. Tõug loodi USA-s valgete hollandi ja inglise kalkunite baasil. Laiarinnalised valged kalkunid on kompaktse keha, ümara rinnaosa ja laia vaagnaga. Sulestik on tihe ja valge, jooksmed ja varbad heledad või hallroosad, silmad punakaspruunid, nokk kergelt pigmenteerunud või roosakas. Lihaskasve ja korallid on isaskalkuneil punased, ärritumisel võivad muutuda erksiniseks. Linnud pole eriti kartlikud, loomult on nad elavaloomulised ja uudishimulikud. Aretusfirmades saadakse nüüdisajal kasutatavaid kalkunikrosse just selle tõu baasil.

Laiarinnaliste valgete kalkunite hulka kuluvad ka krossi Hydon liinide linnud. Nimetatud kross on neljaliiniline.

Beltsvilli väikesed valged. Tõug on loodud USA-s. Laiarinnalistest valgetest erinevad nad peamiselt kehamassi poolest. 12-nädalaselt kaaluvad isaslinnud 3,4 emaslinnud 2,5 kg, 16-nädalaselt 4,7 ja 3,4 kg. Nad on sobivad puuriskasvatamiseks ja neid kasutatakse tihti uute kalkunikrosside aretamisel emasvormina.

Käesoleval ajal põhineb kalkunite aretus samadel printsiipidel nagu kanabroilerite aretus: tõu piirides valitakse välja line, mis garanteerivad järglaste kõrge kasvuintensiivsuse, suure elusmassi ning kõrge munatoodangu, hea söödakasutuse noorlindude kasvatamisel, samuti lihakeha hea välimuse. Liinide ristamisel on loodud hulk 2-, 3- ja 4-liinilisi krosse.

Uute kalkunikrosside loomisega tegeletakse spetsialiseeritud aretusmajandites pidevalt. Aretusfirmadest on tntumad Hollandi firma "Kulen", Inglise firmad "British United Turkeys" ja Sun Valley Poultry LTD", USA-s suurfirma "Nicolas Turkey Breeding Farm". Firma "BUT" tuntumad krossid on big 5 ja big 6. Selle krossi isaskalkunite kehamass 12-, 16- ja 20- nädalaselt on ca 4,1 5,9 ja 7,4 kg, kusjuures söödakulu moodustab vastavalt 2,4, 2,9 ja 3,4 kg  1 kg juurdekasvu kohta.

Kalkunid alustavad munemist keskmiselt 7,5-8,5 kuiselt. Normaalseks munemiseks on vajalik emaskalkunite täiendav valgustamine ligikaudu 30 ööpäeva jooksul enne munemisperiood algust. Intensiivne munemisperiood kestab 5-6 kuud, millele järgneb 3-4 kuud kestev sulgimine. Sulgimise ajaks munemine lakkab või on munemisintensiivsus väga madal. Kogu aasta kestel haudemunade saamiseks tuleb põhikari komplekteeride kaks korda, kevadel ja sügisel, kasutades samaaegselt emaskalkunite sundsulgimist, et saada sugulindudelt mune kahe munemisperioodi kestel. Sundsulgimisele allutatakse 5-6 kuud munenud kalkunid, isalinde sundsulgima ei panna, see vähendaks nende hilisemat viljastamisvõimet. Sundsulgimisega on võimalik saada 2,5-3 kuise munemispausi järel veel 90...100% esimese  munemisperioodi toodangust. Esimesel munemisperioodil munevad kalkunid tavaliselt rohkem kui järgmisel munemisperioodil.

Emaslindude individuaalseks paaritamiseks soovitatakse pidada  raskete tõugude puhul üks isaskalkun 10-15 emaskalkuni, keskmise raskusega tõugude puhul 16-18 ja kergete tõugude puhul 19-20 emaskalkuni kohta. Korralike pidamistingimuste korral on isaskalkunid hea viljastamisvõimega 4-5 kuud. Sulgima hakkavad nad tavaliselt 2-3 kuud emaskalkunitest varem. Isaskalkunite sulgimise korral langeb nende viljastamisvõime 20-30% ja munade viljastatus ulatub vaid 50%-ni. Viljastatuse tõstmiseks munemisperioodi teisel poolel soovitatakse hoida põhikarja reservis 2-3 kuud nooremaid isaskalkuneid, keda peetakse lühendatud valguspäeva  (8-9 tundi) tingimustes.

Kalkunite juures  alustab paaritumist eranditult emane. Peamiseks tunnuseks seejuures on emaslinnu lösutamine isaslinnu läheduses või otsib emaslind karja hulgast isaslinnu ja lösutab selle ette allapanule. Tihti saabub kogu karjas emaslindudel paarituskihu korraga. Sel juhul lösutab iga isaslinnu umber mitu emaslindu. Nii emas- kui ka isaskalkunid eelistavad kindlaid paarituspartnereid. Emaskalkuneist 5% muneb viljastatud mune juba järgmisel päeval pärast paaritust. Mitmete teadlaste andmetel jäävad spermatosoidid emaskalkuni suguteedes eluvõimelisteks kuni 60-70 päevani.

Jaanus Hämmal,
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut